Xefe Estadu Maior Jenerál F-FDTL Halo Abertura Ezersísiu CARAT Bá Dala X
Dili, 22 Setembru 2025
Xefe Estado Maior Jenerál Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) Tenente Jenerál Domingos Raúl “Falur Rate Laek” halo abertura bá Ezersísiu Cooperation Afloat Readines and Traning (CARAT) bá dala Sanulu, iha Stadium Munisipál Dili.
Xefe Estadu Maior Jenerál FALINTIL - Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL ) Tenente Jenerál Domingos Raúl “Falur Rate Laek” hateten Ho satisfasaun klean maka ha'u dirije bá ita-bo'ot sira hotu iha abertura Ezersísiu CARAT 2025, ne'ebé sei hala'o iha loron 22 to'o 26 fulan-Setembru. Inisiativa ida-ne'e reprezenta la'ós de'it Ezersísiu Militár konjuntu ida, maibé mós materializasaun parseria estratéjiku entre Timor-Leste no Estadus Unidus Amérika nian bazeia bá valór komún no kompromisu kompartilladu bá estabilidade no seguransa rejiaun Indo-Pasifiku nian.
Signifikadu husi Ezersísiu CARAT
Ezersísiu CARAT iha relevánsia partikulár iha kontestu rejionál no internasionál atual. Iha momentu neʼebé ita hasoru dezafiu kompleksu no multidimensionál bá seguransa maritima, Ezersísiu ida-ne'e maka oportunidade ne'ebé inestimável atu dezenvolve kapasidade sira, fortalese interoperabilidade, no hametin lasu konfiansa entre ita-nia Forsas Armadas.
Bá Timor-Leste, Nasaun maritima, ho tasi ne'ebé luan no rekursu marítimu ne'ebé signifikativu, seguransa marítima reprezenta pilár fundamental bá nia soberania no dezenvolvimentu ekonómiku. Abilidade no koňesimentu ne'ebé sei fó no fahe durante loron lima ne'e iha importánsia estratéjiku bá ita-nia Forsa Defeza sira-nia futuru.
Objetivu sira Ezersísiu nian
Tinan ida-ne'e, Ezersísiu CARAT hakarak atinji konjuntu objetivu krusiál sira mak hanesan:
1. Hasae nível interoperabilidade entre F-FDTL no Mariña Estadus Unidus nian liu husi prosedimentu operasionál padronizadu no familiarizasaun ho ekipamentu no teknolojia avansadu sira.
2. Dezenvolve kapasidade iha operasaun seguransa marítima, inklui halo patrullamentu, embarkasaun no inspesaun ba ró sira, no kombate atividade ilisitu sira iha tasi.
3. Hasa'e abilidade iha operasaun anfibiu, esensiál atu hatán ba eventualidade oioin.
4. Hametin kapasidade asisténsia umanitária no resposta ba dezastre, dominiu ida ne'ebé partikularmente relevante iha ita-nia rejiaun, ne'ebé vulnerável ba dezastre naturál sira.
5. Promove troka koñesimentu no prátika di'ak sira entre ita-nia militár, hodi kontribui ba dezenvolvimentu profisionál no institusionál F-FDTL nian.
Parseria Bilaterál no Valór sira ne'ebé ita partilla Relasaun entre Timor-Leste no Estadus Unidus Amérika bazeia bá fundasaun sólidu kona-bá respeitu bá malu, kooperasaun, no valór sira ne'ebé komun. Ita fahe kompromisu bá demokrasia, direitus umanus, estadu direitu, no rezolusaun pasifika ba konflitu.
Konverjénsia prinsipiu fundamentál sira-ne'e bá ita-nia parseria dimensaun ne'ebé ultrapasa interese estratéjiku, hodi transforma bá konjuntu valór sira ne'ebé ita fahe.
Iha dominiu defeza, kooperasaun bilaterál tradús ona ba apoiu konsistente bá dezenvolvimentu kapasidade F-FDTL. nian liu husi programa formasaun, asisténsia téknika, no Ezersísiu sira hanesan CARAT. Apoiu ida-ne'e folin-bo'ot tebes hodi harii Forsa Defeza profisionál ne'ebé iha kapasidade atu asegura seguransa nasionál no kontribui ba estabilidade rejionál.
Kontribuisaun bá Estabilidade Rejionál
Ezersísiu CARAT halo parte iha vizaun ida ne'ebé ampla kona-bá Indo-Pasifiku ida ne'ebé livre, abertu no inkluzivu, iha neʼebé lei internasionál sira hetan respeitu no kooperasaun prevalese duké konfrontu. Liu husi Ezersísiu ida-ne'e, Timor-Leste reafirma ninia kompromisu bá vizaun ida-ne'e no ninia vontade atu asume responsabilidade ne'e aumenta bá beibeik iha promosaun seguransa rejionál.
Esperansa sira bá Ezersísiu
Ba loron lima tuirmai, ha'u nia espetativa realistiku:
1. Katak partisipante ida-idak, timoroan ka amerikanu, absorve koñesimentu foun no dezenvolve abilidade, ho espiritu aprendizajen mútua no respeitu mútuo.
2. Katak ita-nia forsa sira hatudu nivel aas profisionalizmu, disiplina, no dedikasaun iha atividade sira hotu ne'ebé maka programada ona.
3. Hein katak lasu kamaradajen entre pesoál militär nasaun rua ne'e metin, hodi kria relasaun pesoál no profisionál ne'ebé dura.
4. Katak iha ezersisiu nia rohan, ita bele identifika ho klaru progresu ne'ebé hetan ona no define área prioridade sira ba inisiativa kooperasaun sira iha futuru.
5. Katak Ezersísiu CARAT 2025 sei kontribui signifikativamente ba prontidaun operasionál F-FDTL nian no ita-nia abilidade atu garante seguransa marítima nasionál.
Konklusaun
Ha'u konklui intervensaun bá abertura ida-ne'e ho agradesimentu kle'an bá Mariña Estadus Unidus nian bá sira-nia vontade atu fahe koñesimentu no esperiensia ho F-FDTL. Sira nia prezensa iha Timor-Leste nu'udar sasin ida kona-bá ita-nia parseria bilaterál sólidu no kompromisu bá seguransa no estabilidade rejionál.Bá Militár F-FDTI. hotu neʼebé involve iha Ezersísiu ne'e, ha'u husu bá ita-bo'ot sira atu aproveita didi'ak oportunidade úniku ida-ne'eba aprendizajen no dezenvolvimentu profisionál. Koñesimentu no abilidade ne'ebé ita-bo'ot sira hetan iha loron hirak tuir mai folin bo'ot bá ita-nia Forsa Defeza nia futuru no ita-nia Nasaun nia seguransa.
Bá partisipante sira hotu, ha'u dezeja Ezersísiu ida ne'ebé produtivu, seguru, no enrikesedor. Loron lima oin mai hametin la'ós de'it ita-nia kapasidade Militár, maibé mós lasu amizade nian no respeitu bá malu entre ita-nia Nasaun.
Ho liafuan hirak-ne'e ha'u deklara ofisialmente Ezersísiu CARAT 2025 hahu, Obrigado barak bá imi hotu.
Iha fatin hanesan Captain Matt Richards, hanesan Commodore of Destroyer Squadron hateten, Ezersísiu Coopertion Afloat Readines and Traning (CARAT) 2025 importante bá Forsas Armadas arma Timor-Leste tanba atu hasa'e nível interoperabilidade entre F-FDTL no Mariña Estadus Unidus hodi hamutuk fó seguransa konjunta iha área maritima nune'e prevene atividade krime transnasionasionál iha tasi Timor inklui hamutuk prevene ameasa sira iha rejiaun Indo-pasifiku.
"Tinan ida-ne'e, ezersísiu CARAT hakarak atinji konjuntu objetivu krusiál sira mak hanesan asae nível interoperabilidade entre F-FDTL no Mariña Estadus Unidus nian liu husi prosedimentu operasionál padronizadu no familiarizasaun ho ekipamentu no teknolojia avansadu sira"remata
Média F-FDTL
Nhoy Borges