CEMGFA Abertura Refleksaun Ho Tema Seguransa Global No Seguransa Timor-Leste Polítika Tranzisaun Jerasionál - Perspektiva Lideransa F-FDTL
Kuartél Jenerál, 27 Janeiru 2026
Diskursu S.E Xefe Estadu Maior Jenerál F-FDTL Tenente Jenerál Domingos Raúl Falur Rate Laek iha abertura reflesaun ho Tema "Seguransa Timor-Leste Politika Tranzisaun Jerasionál Perspektiva lideransa F-FDTL Nian"
1. Sua Exelensia Ministru Defeza. Profesor Doutor Donaciano do Rosario Costa Gomes
2. Sua Exelensia Eis Prezidente Repúblika no Eis Xefe Estadu Maior Jenerál Forsas Armadas, Jeneral Taur Matan Ruak
3. Exelensia sira Ofisiais Jenerais, Ofisiais Superiores, Kapitaens no Subalternu sira hotu
4. Señora no Señor sira
Bom dia!
Ita halibur malu ohin ho imperativu memória no responsabilidade. Iha vespera selebrasaun Aniversáriu bá dala ruanulu-resin-lima transformasaun istórika glorioza FALINTIL bá F-FDTL, obriga ita la'ós de'it atu halo selebrasaun, maibé liuliu atu envolve aan iha introspesaun estratéjika nu'udar sidadaun, nu'udar servidór Estadu nian, no liu-liu nu'udar Militár.
Ita moris iha tempu ne'ebé ezijente tebes. Situasaun seguransa internasionál volatil, marka ho inserteza sira ne'ebé dezafia nosaun tradisional sira kona-bá seguransa no defeza. Iha mundu ida ne'ebé ho transformasaun lalais, iha ne'ebé ameasa sira namkari iha fatin hotu-hotu no kompleksu tebes, Forsas Armadas Timor-Leste labele mantein estagnadu iha fatin.
Objetivu prinsipál husi sesaun reflesaun ida-ne'e hatuur iha triade ida ne'ebé ha'u konsidera hanesan importante bá futuru ita-nia instituisaun nian, mak: 1. Ilustrasaun; 2. Rekupersasaun; no 3. Konsiensializasaun entre ita-nia kuadru militár sira hotu.
Hau hare'e bá Auditóriu ida ne`e hare`e futuru no pasadu ne'ebé interligadu. Jerasaun gerilleiru ne'ebé ha'u pertense ho onra no orgullu, ne'ebé hari liberdade bá Timor-Leste husi ai-laran ho raan no sakrifisiu, ne'ebé lakon ema soldadu no komandante barak, barak hamutuk ho ita agora la'o daudaun bá situasaun reforma. Ida-ne'e maka siklu naturál moris no instituisaun ida nian. Maibé, tranzisaun ida-ne'e impoin obrigasaun morál mai ita: atu asegura katak legadu ne'e pasa ho sólidu no transizaun ida ne`ebe responsável.
Profisionalizasaun no modernizasaun F-FDTL nian la'ós alkansa de'it liu husi ekipamentu ka infraestrutura foun sira; maibe, liuliu, alkansa ho kapitál umanu ne'ebé preparadu, reziliente, no konsiente kona-ba ninia istória no nia abut.
Tanba razaun imperativa ida-ne'e mak ha'u konvida, hamutuk ho Ministériu Defeza, figura inevitavel rua atu fahe sira-nia matenek ho ita:
1. Ita sei iha priviléii u atu rona husi Sua Exelénsia Ministru Defeza, ne'ebé sei lori mai ita enkuadramentu akadémiku no polítiku ne'ebé nesesáriu atu komprende ita-nia fatin iha mundu. Ho tema: "Seguransa Globál no Seguransa Timor-Leste nian: Perspetiva Polítika kona-ba Tranzisaun Jerasaun Lideransa F-FDTL nian". Sr. Ministru sei ajuda ita atu dekodifika dezafiu jeopolítiku sira ne'ebé hale'u ita.
2. Nune'e mós, ita iha onra hodi bele hamutuk ho ita ohin Jenerál Taur Matan Ruak. Ninia prezensa iha ne'e laos deit fahe teoria abstrata, maibé esperiénsia reál kona-ba prosesu tomada desizaun iha momentu sira ne'ebé difisil
Señores Militares,
Reflesaun ida-ne'e serve atu konxiensializa ita bo'ot sira katak Libertasaun Nasional ita la hetan hanesan oferta maibé ita alkansa ho sakrifisiu, susar no terus oi-oin. Sakrifisiu sira ne`e hotu mak forma ita nia identidade lolos nuudar timoroan ne'ebé moris ho prinsipiu, ho valor, no ho dignidade.
Tanba ne'e, ha'u konvida ita hotu-hotu ne'ebe prezente partikularmente ba ofisiais joven sira atu loke imi-nia an ba reflesaun ida-ne'e ho hanoin nakloke no vontade atu aprende. Rona diretamente husi sasin sira ne'ebe maka halo istoria. Absorve analize akademiku no estratéjiku sira ne'ebe sei aprezenta ba ita-boot sira, no liuliu, haree imi- nia an nu'udar ator konxiente iha istoria foun ne`ebe imi sei hala o hodi kontribui ba Timor-Leste nia destinu iha futuru oin mai.
Hein katak sesaun ida-ne'e sai momentu bá transferensia koñesimentu no reforsu bá ita-nia identidade Militár, no renovasaun bá ita-nia juramentu iha bandeira nia oin.
Ho nune`e, ha'u deklara sesaun reflesaun nakloke.
Obrigado barak ba ita bo'ot sira hotu nia atensaun.
Média F-FDTL
Nhoy Borges
Leoneto Soares
