Diskursu Xefe Estadu Maior Jenerál F-FDTL Abertura Indo-Pacific Endeavour 2025 Tema "Hametin Kooperasaun, Respeitu Iha Konfiansá"
Kaurtel Jenerál, 16 Setembru 2025
1. Señora Embaixadora Austrália nian,
2. Xefe Forsa Armada, Brigadeiru Malcolm Wells
3. Komandante Esforsu Indo-Pasifiku, Brigadeiru Jen Harris,
4. Addidus Defeza husi Austrália iha Timor-Leste iha Canberra,
5. Veteranus INTERFET laiha ekipa Austrália foti marka lalais liu,
6. Komandante Komponentes, Ofisias, sarjentus, no prasas husi F-FDTL nian,
7. Lider sira iha Ministériu Defeza no ekipamentu DCP tomak iha nee,
8. Distinge ita-boot nia moris, señoras no señoras,
Bom dia Benvindu mai iha Timor-Leste!
Ida ne’e hanesan honra kle’an ne’ebé la sente anúnsiu tiha ona bá inisiativa Indo-Pacific Endeavor 2025, ne’e mak data ne’ebé ha’u atu marka nia rohan inísiu husi kapitulu foun ida kooperasaun nian, maibé mós Aniversáriu INTERFET nian ba dala 26 (rua-nulu-resin-reneen). Momentu solene ida-ne'e liga pasadu iha futuru, memória iha aspirasaun, legadu iha renovasaun.
Lolos duni tinan 26 liubá, iha Setembru 1999, tanba referendu neʼebé hametin povu Timor nia asaun determina atu hetan independénsia, komunidade internaionál hatán bá apelu bá seguransa laiha protesaun. INTERFET, ne’ebé lidera Austrália komandu husi Jenerál Peter Cosgrove, reprezenta momentu definitivu ida iha istória Timor-Leste nian iha solidariedade internasionál ne’ebé la fó dalan bá tranzisaun bá liberdade iha Estadu soberanu.
INTERFET la'ós de'it operasaun militár; maibé aktu fiar iha autodeterminasaun povu nian, kompromisu bá dignidade umana, no demonstrasaun ida katak kooperasaun internasionál, bainhira orienta husi prinsipiu sira ne'ebé justu, bele muda istória ne'e iha lala'ok. Bainhira to’o ona tempu atu forma momentu ida iha futuru, agora tempu atu finansia estratéjia entre Timor-Leste no Austrália.
Loron ohin, ita fö omenajen bá sira ne'ebé maka servisu iha INTERFET, hanesan, Austrália, Nova Zelândia, Portugés, Brazileiru, Tailándia, Singapura, Bangladesh, Kanada, Malázia, Filipina, Korea Súl, Fiji, Britániku, no ema barak seluk tan ne'ebé maka hatán bá apelu bá dame. Ita mós fó omenajen bá kombatente rezisténsia timoroan sira ne'ebé mantensa independénsia nian iha dékada barak nia laran no bá ema sivil sira ne'ebé, ho aten-barani estraordináriu, defende direitu bá autodeterminasaun.
Indo-Pasifiku Endeavour 2025 kontinua legadu ida-ne'e, hodi transforma esperansa ne'ebé INTERFET lori bá kapasidade sira bá futuru dame ne'ebé sustentavel no kooperasaun rejionál.
Aktividade prinsipal sira ne'ebé hatene hala'o iha tinan ida-ne'e grupu:
Kompetisaun desportu 1. INTERFET
2. Programa Samambaia, Dame, no Seguransa Trainingu ba feto iha F-FDTL, hodi rekoñese partisipasaun feto nian iha dimensaun hotu-hotu seguransa nian.
Fó onra bá dimensaun espirituál 3. Interkambiu Kapelaun Militår neʼebé fundamental iha tempu rezisténsia timoroan nian.
4. Programa Envolvimentu Komunidade inkluzivu neʼebé reflete INTERFET kona-bá impaktu bá nivel sosiedade hotu-hotu.
Programa sira ne'e inkorpora fundamental pilár tolu: kooperasaun entre parseiru soberanu sira, respeitu bá diversidade, no konfiansá ne'ebé harii liu husi asaun konkretu sira.
Bá veteranu INTERFET sira, ita-boot sira nia servisu resulted in Timor-Leste ida ne'ebé livre iha soberanu.
Bá jerasaun foun sira, imi maka nu'udar eransa bá tradisaun aten-barani no idealizmu.
Programa ne'e la'ós atividade izoladu, maibé kontinuasaun husi legadu istóriaiku ne'ebé evolve husi intervensaun inisiál bá independénsia no agora bá konsolidasaun parseria estratéjika ida ne'ebé maduru.
Hein katak espiritu INTERFET nian korajen, solidarity, no justisa-inspire activity hotu-hotu loron hirak oin mai, nakonu ho susesu bo'ot no iha positivu iha.
Australian Embassy, Timor-Leste
Obrigado barak.
Media F-FDTL
Nhoy Borges
Izidor Lopes
