Xefe Estadu Maior Jenerál F-FDTL Sai Orador ida iha UNTL ho Tema "Honra Pasadu, Hametin Prezente, Harii Futuru"
UNTL, 26 de maio de 2026
Xefe Estadu Maior Jenerál F-FDTL Tenente Jenerál Falur Rate Laek sai oradór iha Palestra ne'ebé organiza husi Universidade Nasionál Timor Lorosa'e (UNTL) ho tema "Honra Pasadu, Hametin Prezente, Harii Futuru". husi temátiku prisipál liu mak Papél Forsa Defeza Timor-Leste: Harii Pás, Unidade Nasionál no Lisaun husi Pasadu.
Iha Sumario Ezekusaun ne'ebe Xefe Estadu Maior Jenerál F-FDTL ne'e lori maka Intervensaun ne'ebé artikula pilár esensiál tolu ba Timor-Leste nu'udar nasaun iha konsolidasaun:
1. Ilustrasaun-Transmite koñesimentu estratéjiku rezisténsia nian, destaka virtude sira hanesan perseveránsa, dixiplina koletiva no lejitimidade populár.
2. Rekuperasaun-Transforma Forsa Defeza husi estrutura gerilla ba instituisaun militár moderna, mantein prinsípiu demokrátiku no direitus Umanus:
3. Konxiénsializasaun - Harii komprensaun partilladu ida kona-ba asuntu estratéjiku sira ne'ebé define futuru komún, bazeia ba valór sira ne'ebé hakat liu divizaun sira. Bom dia!
"Ha'u sente onradu atu kontribui ba reflesaun ida-ne'e ne'ebé halibur ita ohin loron. Ha'u ko'alia la'ós nu'udar akadémiku, maibé nu'udar gerrilleiru ida ne'ebé nia formasaun husi foho lulik Timor Leste nian. Esperiénsia ida-ne'e forma ha'u nia komprensaun kona-ba dezafiu sira ne'ebé define ita nu'udar nasaun ida".
I. MOMENTU KRITIKU-
"Ita hasoru pergunta fundamentál ida: sé mak ita no saida mak jerasaun ida-idak nia responsabilidade?
Ita moris iha momentu partikulár ida. Ita la hasoru ona urjénsia ezistensiál luta libertasaun nian. Maski nunc'e, ita konsolida nafatin instituisaun sira ne'ebé garante durabilidade ba independénsia ne'ebé ita alkansa ona".
Forsas de Defeza mos hasoru pontu kritiku balun. Tenke simultaneamente:
1. Fó onra ba tinan ruanulu-resin-haat rezisténsia nian ne'ebé liberta nasaun;
2. Hakat liu eransa ida-ne'e liu husi reforma institusionál ne'ebé fó dalan ba progresu;
3. Prepara ba futuru ho kapasidade operasionál sira ne'ebé maka apropriadu ba dezafiu sira kontemporáneu nian, Knaar ida-ne'e onradu no delikadu.
II. PILAR TOLU BA KONSOLIDASAUN NASIONÁL
"Ha'u fahe ho ita-boot sira pilár tolu ne'ebé, tuir ha'u nia hanoin, kontribui ba konsolidasaun Estadu-nasaun nian ho vizaun kona-ba Defeza Nasionál.
1. ILUSTRASAUN: Transmisaun Koñesimentu Estratéjiku Bainhira ita ko'alia kona-ba "ilustrasaun", ita la refere deit ba ezersísiu istóriku. esperiénsia rezisténsia nian. Ida-ne'e kona-ba estrai no transmite koñesimentu estratéjiku ne'ebé iha husi
Tinan ruanulu-resin-haat FALINTIL nian reprezenta repozitóriu matenek lubuk ida neʼebé notável: oinsá populasaun sira ho rekursu limitadu hasoru dezafiu sira ho magnitude estremu. Sira hatudu katak determinasaun koletiva, akompaña ho vizaun klaru no dixiplina, transforma realidade polítika".
"Virtude estruturante sira maka:
Firmeza: FALINTIL mantein firmeza durante tinan ruanulu-resin-haat kombate nian. Saida maka distinge firmeza loloos maka ezisténsia vizaun ida ne'ebé partilladu ba futuru ne'ebé justifika prezente. La'ós persisténsia delek, maibé akompaña ho análize kontínua no kapasidade ba adaptasaun tátika".
"Dixiplina Voluntáriu Koletivu: Kombatente sira komprende katak libertasaun maka projetu koletivu ida ne'ebé ultrapasa interese individuál no aspirasaun polítika jenuína. sira. Komprensaun ida-ne'e iha abut klean iha istória, identidade kulturál,Lejitimidade Populár: FALINTIL rekoñese katak podér lahó apoiu populár ne'e prekáriu ka mamuk. Apoiu ida-ne'e permite sustentasaun liu husi abastesimentu, rekruta, no signifikadu polítiku ne'ebé ultrapasa konfrontu armadu".
"Kapasidade Aprendizajen: FALINTIL dezenvolve nia doutrina rasik, adapta ba kontextu Timor nian, ne'ebé evolui maka'as hafoin 1981, hodi hatudu pensamentu estratéjiku no adaptabilidade.
2. REKUPERASAUN: Transformasaun Institusionál "Rekuperasaun" transforma forsa gerrilleiru ba instituisaun militár modernu ida, ne'ebé funsiona tuir prinsipiu sira demokrasia nian, subordinasaun sivil, no estadu direitu nian.Dezafiu ida-ne'e kompleksu tebes. Iha tempu hanesan presiza: Prezerva koezaun institusionál bazeia ba legadu istóriku ne'ebé partilladu; Profesionaliza tuir padraun internasionál exelénsia nian;
"Subordina podér koersivu ba autoridade sivíl sira ne'ebé konstitui demokrátikamente; Dezenvolve kapasidade sira ba ameasa kontemporánea,Profisionalizasaun la'ós rejeisaun ba legadu. Ne'e realizasaun prátika husi valór sira ne'ebé maka sustenta rezisténsia, adapta ba kontestu modernu nian. Ida-ne'e implika absorsaun husi doutrina operasionál, dezenvolvimentu husi kapasidade téknika espesializada sira, no institusionalizasaun husi étika militár bazeia ba respeitu ba direitus umanus".
"Gerileiru FALINTIL iha kompriensaun intuitivu kona-ba prinsipiu sira-ne'e. Militar profisionál modernu ida presiza komprensaun sistemátiku, formalizadu, no transmisível liu husi prosesu edukasionál sira".
"Instituisaun militár modernu iha sosiedade demokrátiku ezije:Klareza institusionál kona-ba knaar no responsabilidade sira; Prosesu foti desizaun neʼebé transparente; Sistema sira responsabilizasaun nian ne'ebé metin; Subordinasaun ne'ebé la iha dúvida ba podér sivíl".
3. KONSIENSIALIZASAUN: Harii Konsensu Estratéjiku
"Konxiénsializasaun" refere ba dezenvolvimentu komprensaun ida ne'ebé klean ba asuntu estratéjiku sira ne'ebé afeta futuru koletivu,Erru konseptuál ida ne'ebé akontese beibeik maka atu komprende paz hanesan auzénsia husi konflitu armadu. Paz konsolidadu mak prosesu ida neʼebé ativu motivasaun ba konflitu. hodi harii estrutura institusionál, politika, sosiál, no ekonómika ne'ebé hamenus".
"Durante luta libertasaun, kestaun ne'e klaru. Maibe iha faze konsolidasaun, dezafiu sira kompleksu tebes: harii demokrasia funsionál, dezenvolve ekonomia, soberania, no prezerva identidade nasionál. jere tensaun sosiál sira, estabelese relasaun internasionál sira ne'ebé respeita Konsensu ida-ne'e tenke funsiona iha nivel oioin".
"Estratéjiku fundamentál sira; Polítiku: Konkordánsia ampla entre partidu sira kona-ba objetivu podér ne'ebé apropriadu; Institusionál: Konkordánsia entre instituisaun xave sira kona-ba divizaun"
Sosiál: Rekoñesimentu katak demokrasia mak alternativa di'ak liu;
Militár: Komprensaun klaru iha Forsa Armada nia laran kona-ba sira-nia misaun, knaar iha sosiedade demokrátiku, no subordinasaun ba podér sivil.
"Timor-Leste hasoru dezafiu espesifiku sira: diversidade rejionál no linguístika neʼebé signifikativu, jerasaun neʼebé moris hafoin 1999 neʼebé la esperiénsia luta konsolidasaun institusionál no diretamente, no presaun sira entre dezenvolvimentu ekonómiku".
III. LISAUN SIRA HUSI REZISTÉNSIA
1. Dixiplina Bazeia ba Komprensaun Rasionál Dixiplina FALINTIL la'ós fundamentalmente koersivu, maibé bazeia ba komprensaun jenuína katak ida-ne'e serve ba interese koletivu,estratéjiku sira, no diálogu ho kombatente sira. Komandante sira investe iha edukasaun politika, diskusaun kona-ba objetivu,Ba militár modernu sira, ida-ne'e signifika katak edukasaun militár tenke inklui komprensaun klaru kona-ba tansá maka Forsa Armada sira eziste no saida maka sira nia papél iha sosiedade demokrátiku ida. Militar ida ne'ebé komprende katak notável. sira nia dixiplina serve ba konsolidasaun demokrátika atua ho motivasaun ne'ebé Militar sira ne'ebé dixiplinadu duni, ne'ebé komprende klean ona signifikadu subordinasaun ba podér sivil, maka sira ne'ebé la iha posibilidade atu intervein iha politika. Dixiplina jenuina, tanba ne'e defeza ida ba ita nia demokrasia rasik".
2. Vizaun Estratéjiku ba Longu Prazu FALINTIL mantein klareza objetivu durante tinan ruanulu-resin-haat, hodi rejeita kompromisu parsiál sira ne'ebé atu halakon objetivu finál enkuantu adapta "alkansa metade": mate ka moris, ukun rasik aan. tátikamente. Iha komprensaun klaru katak objetivu estratéjiku balu labele Konsolidasaun demokrátiku, dezenvolvimentu ekonómiku, no seguransa nasionál presiza vizaun ba tempu naruk. Forsa Defeza, hamutuk ho instituisaun funsionál. sira seluk, ultrapasa siklu politiku, esensiál atu mantein demokrasia ida ne'ebé Ba Forsas de Defeza de Timor-Leste, ida ne'e signifika:
Klareza kontínua kona-ba misaun hasoru dezafiu kontemporáneu sira,Planu dezenvolvimentu ne'ebé hakat liu mudansa politika;Investimentu iha edukasaun militár ba tempu naruk.
3. Lejitimidade Populár
FALINTIL kompriende katak lejitimidade populár nu'udar rekursu militár ne'ebé importante hanesan munisaun. Harii liu husi dimensaun polítika (projetu lejítimu), sosiál (dixiplina rigorozu ho populasaun sivil), ideolójiku (narrativa kocrente), no internasionál (rekoñesimentu ba lejitimidade).
Ba forsa armada kontemporánea, lejitimidade maka kondisaun ida ba estabilidade institusionál demokrátiku, ne'ebé harii liu husi:
"Profisionalizmu: Kapasidade atu proteje nasaun ho kompetente; Respeitu ba direitus umanus no ba lei: La esplora poder koersivu";
"Subordinasaun klaru ba podér sivíl: Respeitu ba separasaun podér; Komunikasaun ne'ebé transparente: Populasaun komprende di'ak liu kona-ba instituisaun sira neʼebé transparente".
"Iha sosiedade ne'ebé fragmentadu hanesan Timor-Leste, presiza atensaun kuidadu ba rekrutamentu (reprezentasaun ne'ebé ekilibradu), lideransa (méritu), no alokasaun rekursu (investimentu ne'ebé ekilibradu)".
4. "Kapasidade Aprendizajen FALINTIL dezenvolve nia doutrina rasik ne'ebé evolui maka'as durante luta tomak, hodi hatudu estrutura sira ne'ebé fó dalan ba balansu kritiku, dispozisaun atu kestiona, no edukasaun lideransa ne'ebé kontínua transforma beibeik. Ida-ne'e presiza: Ba F-FDTL, kapasidade aprendizajen nafatin kritiku. Ambiente estratéjiku globál Estrutura formál sira ba análize no lisaun sira ne'ebé aprende ona";
Kultura ida ne'ebé enkoraja balansu kritiku;
Investimentu iha edukasaun militár;
Envolvimentu ho instituisaun militár internasionál sira ho kualidade aas.
IV. KONSOLIDASAUN NASIONÁL: DIMENSAUN OPERASIONÁL SIRA
Konsolidasaun ba Paz:
"Paz la'ós auzénsia konflitu, maibé prosesu ativu ida hodi harii estrutura sira mekanizmu pasifiku sira. ne'ebé hamenus motivasaun sira ba konflitu no kanaliza konflitu sira liuhosi Ida-ne'e envolve dimensaun integradu sira":
"Institusionál: Justisa previzível no konfiável;
Polítika: Inkluzaun reprezentativu;
Sosiál: Koezaun ba konvivénsia pasífika;
Ekonómiku: Oportunidade sira ne'ebé hamenus violénsia;
Seguransa: Abilidade adekuadu sira la hó arbitrariedade".
"Timor-Leste nu'udar nasaun multifasetada neʼebé nia unidade nu'udar projetu ida neʼebé la'o hela. Forsa Defeza sira iha papél espesiál, konstitui espasu privilejiadu ba enkontru entre timoroan sira ho orijen oioin. Harii forsa nasionál loloos maka imperativu ba konsolidasaun nasionál".
MENSAJEN ESTRATÉJIKU:
"Mai ita fó onra ba pasadu hodi rekoñese katak tinan ruanulu-resin-haat rezisténsia sira ne'ebé parese labele muda. nian hatudu katak determinasaun, dixiplina, no vizaun klaru transforma realidade Mai ita hametin prezente liu husi instituisaun demokrátiku sólidu, Forsa Defeza profisionalizada subordinada ba podér sivil, no sosiedade sivil neʼebé matan-moris maka ita no valór saida maka define ita. Mai ita harii futuru ho konfiansa ne'ebé bazeia ba komprensaun klaru kona-ba sé Konsolidasaun ne'e la'ós kna'ar eskluzivu lideransa polítika ka Forsa Defeza nian mesak. Ne'e responsabilidade sosiedade tomak nian: akademia iha peskiza ho rigorozu, mídia iha komunikasaun ho responsavel, sosiedade sivil ho vijilánsia krítiku, no sidadaun ida-idak iha respeitu ba prosesu demokrátiku sira".
"Legadu rezisténsia nian hanesan priviléjiu ida no mós responsabilidade ida. Priviléjiu tanba ita hetan libertasaun. Responsabilidade tanba ita tenke fó onra ba sakrifisiu sira ne'ebé maka antesede ita hodi harii instituisaun demokrátiku sira ne'ebé sólidu, justu, no prósperu,Ne'e mak imperativu neʼebé halibur ita hotu, husi jerasaun tuan to'o jerasaun foun. Ne'e mak futuru ne'ebé bolu ita hotu hamutuk" Remata.
Ekipa Média F-FDTL
Boni Mendonça
