Fatuberliu, Wekiar, 21 Marsu 2025
1. Señores Komandantes Komponentes, Batalhoes Kompanhias; no
2. Señores Ofisiais Superiores, Ofisiais Capitães e Subalternos, Sarjentus no Prasas;
3. Señores Autoridades Munisípiu no Autoridade Postu ho nia estrutura to'o Aldeia iha ne'e;
4. Señores Autoridades Policiais no Pessoal Saúde;
5. Senhores veteranos no konvidadus espesiais sira hotu iha nee.
6. Estimadus populasaun hotu iha Fatuberliu, Suku Klauk, Aldeia Wekiar.
Boa tarde ba ita bo'ot sira hotu!
Ezersísiu militár sira iha nia implikasaun iha nível oioin no signifikadu oioin. Iha ita nia situasaun, ezersísiu Matebian maka oportunidade atu hatudu abilidade profisionál, no kumpre prosedimentu sira kona ba jestaun militar.
Tipu ezersísiu ida-ne'e maka instrumentu importante ba ita nia forsa armada sira atu koko no valida sira nia konseitu, prosedimentu, sistema no tátika. Jeralmente permite forsa armada atu dezenvolve sira nia kapasidade no pratika servisu hamutuk ho efisiente iha situasaun ne'ebé ezijente.
Ha'u hakarak iha ne'e rekoñese profisionalizmu, servisu maka'as no kompromisu durante semana ida ezersísiu nian. Parabéns bá servisu ne'ebé halo ho di'ak no kompleta ezersisiu importante hanesan ne'e! Objetivu boot maka atu hadi'a abilidade atu serbisu iha ambiente ne'ebé koezivu iha estrutura Forsa Komponente nian. Husi ezersisiu ne'e, Komandu hakarak hare partisipante sira nia esperiensia imerzivu ne'ebé permite atu koko iha ambiente ne'ebé realistiku no dezafiante hodi pratika tátika, téknika no prosedimentu sira ne'ebe imi aprende iha teoria. Atividade sira hanesan ne'e atu hadi'a imi nia abilidade foti desizaun no servisu iha ekipa, nune e mos enkuadramentu operasionál ba interoperabilidade, maibe liu-liu konhese ita nia topografia ho nia rekursus naturais sira ba sobrevivensia.
Ha'u fiar katak durante semana ida imi hatudu ona sinerjia husi ezersísiu, tamba laiha forsa militár ida maka opera mesak, tamba ne'e kolaborasaun esensiál tebes. Jestu simbóliku demonstrasaun militar ne'ebe hatudu ne'e reflekte servisu maka'as, dedikasaun no kompromisu atu hadi'a abilidade no promove medida sira ne'ebé harii konfiansa.
Maski ita iha ekipamentu neʼebé limitadu, ida ne'e sei la hapara espíritu atu aprende no kumpre ita-nia misaun patriótika hodi defende ita-nia rai-doben. Nune'e, ezersisiu ne'e halao lori ita-boot sira sai operasionál, atualiza imi nia koñesimentu, aprende husi imi nia komandante sira. Ida-ne'e kona-ba atu sai preparadu ba situasaun saida-deit ne'ebé bele mosu no ne'ebé presiza intervensaun husi forsa armada.
Ikus liu, ha'u hakarak anunsia katak ezersísiu tuir mai sei hala'o iha Matebian ho konseitu ne'ebé define atu halo simulasaun ba akontesimentu reál husi asaun kombate durante funu no sei halo senáriu simulasaun, no ba ida ne'e Estadu Maiór Komponente Forsa Terrestre tenke hahu diskute ona internalmente iha ninia planeamentu inisiál kona-ba mobilizasaun lojistika no konseitu husi Ezersisiu ne'e sei aprezenta iha enkontru futuru Komandu F-FDTL.
Hau hein katak ezersísiu ida-ne'e fornese ba efetivu partisipante oportunidade sira ne'ebé iha valór atu hadi'a kualidade tátika, troka experiensia, no harii kamaradajen. Komprensaun mútua no amizade ne'ebé harii entre militar sira forma fundasaun sólidu ba operasaun saida deit.
Hau nia Obrigado espesiál mós bá pesoál saúde sira ne'ebé apoia F-FDTL hala'o tratamentu saúde bá ita-nia komunidade. Ita hotu agradesimentu bá sira-nia vontade atu servisu hamutuk ho F-FDTL hodi servi ita-nia povu.
Obrigado barak ba ita boot sira hotu!
Média F-FDTL
Enkontru Entre Sarjento Mor Ilha Pasifíku Súl Nian
Nova Zelândia, 13 Marsu 2025
Delegasaun Sarjento Mor husi Nasaun Ilha Pasifiku partisipa iha enkontru kona-bá Lideransa Pasifiku Súl nian hodi responde bá dezastre naturais sira.
Membru FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) nain ida kompostu husi Sarjento Mor Alberto Moreira Freitas, Partisipa iha enkontru kona-bá lideransa ilha pasifiku Sul nian, iha Baze Naval Te Taue Moana Marae, Nova Zelândia.
Objetivu husi enkontru ne'e maka atu hametin diak liutan relasaun entre Sarjento Mor sira iha pasifiku Sul nian, no halo komitmentu ida bainhira akontese dezastre Naturais ruma, ita bele tau hamutuk ideas, hanoin ruma para atu rezolve no foti solusaun bá akontesimentu sira ne'e, liliu iha rejiaun ilha pasifíku Sul sira nian.
Nasaun ne'ebé maka hola parte iha enkontru ne'e mai husi Nasaun, Fiji, Austrália, Nova Zelândia, Tonga, PNG, inklui Timor-Leste.
Média F-FDTL
Baucau Lanud, 04 Abríl 2025
Nasaun Estadu Unidus Amerika (EUA), liu husi Jenerál Steven S. Nordhaus ofisialmente entrega Armazén Asisténsia Umanitária nomós ekipamentus hanaran Cessna Hangar ne'ebè apoiu Dezastre naturais nian ba Komponente Aérea Ligeira (CAL).
Apoiu refere hanesan parte impornate ida husi EUA Hodi hametin liutan Kooperasaun bilateral entre rai rua ne'e nian.
hafoin entrega liu husi diskursu Vise Xefe Estadu Maiór Jenerál FALINTIL-FDTL Major Jenerál Calisto Santos Coliati lori komandu F-FDTL agradese bá Povu Amerikanu ne'ebé sempre Apoiu Timor-Leste bá iha prosesu dezenvolvimentu Forsas Armadas nian.
"Apoiu Hirak ne'e simboliza ami nia kompromisu fahe bá prontidaun, reziliénsia, no kooperasaun rejionál. Bainhira SECDEF iha Hawaii semana kotuk, hanaran Indo-Pasífiku ami nia teatru prioridade no nia ko'alia kona-bá hametin ami nia diskusaun, prontidaun, no aliansa sira iha ne'e. Ne'e maka momentu ida-ne'e kona-bá harii forsa hamutuk", hateten Vise CEMFA iha Kampu Aviasaun Baucau sesta-feria, 04/04/2025.
iha Fatin hanesan Guarda Nasionál orgullu tebes bá serbisu hamutuk nu'udar parseiru, no ohin loron sai hanesan testamentu ida forsa Programa Parseria Estadu nian.
"Desde 2020, Guarda Nasionál Rhode Island hetan onra atu kolabora ho FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste, hodi harii relasaun sira ne'ebé hakat liu ezersísiu formasaun no Parseria ida-ne'e haburas ona komprensaun mútua, respeitu, no abilidade ida atu hatán ho efisiénsia no letalidade bá dezafiu sira ne'ebé ita hasoru hamutuk—dezafiu sira ne'ebé maka reál liu iha rejiaun importante ida-ne'e", hateten Major Jenerál Coliati.
Média F-FDTL.