NOTISIA

Diskursu Xefe Estadu Maior Jenerál F-FDTL Abertura Indo-Pacific Endeavour 2025 Tema "Hametin Kooperasaun, Respeitu Iha Konfiansá"

Kaurtel Jenerál, 16 Setembru 2025

1. Señora Embaixadora Austrália nian,

2. Xefe Forsa Armada, Brigadeiru Malcolm Wells

3. Komandante Esforsu Indo-Pasifiku, Brigadeiru Jen Harris,

4. Addidus Defeza husi Austrália iha Timor-Leste iha Canberra,

5. Veteranus INTERFET laiha ekipa Austrália foti marka lalais liu,

6. Komandante Komponentes, Ofisias, sarjentus, no prasas husi F-FDTL nian,

7. Lider sira iha Ministériu Defeza no ekipamentu DCP tomak iha nee,

8. Distinge ita-boot nia moris, señoras no señoras,

Bom dia Benvindu mai iha Timor-Leste!

Ida ne’e hanesan honra kle’an ne’ebé la sente anúnsiu tiha ona bá inisiativa Indo-Pacific Endeavor 2025, ne’e mak data ne’ebé ha’u atu marka nia rohan inísiu husi kapitulu foun ida kooperasaun nian, maibé mós Aniversáriu INTERFET nian ba dala 26 (rua-nulu-resin-reneen). Momentu solene ida-ne'e liga pasadu iha futuru, memória iha aspirasaun, legadu iha renovasaun.

Lolos duni tinan 26 liubá, iha Setembru 1999, tanba referendu neʼebé hametin povu Timor nia asaun determina atu hetan independénsia, komunidade internaionál hatán bá apelu bá seguransa laiha protesaun. INTERFET, ne’ebé lidera Austrália komandu husi Jenerál Peter Cosgrove, reprezenta momentu definitivu ida iha istória Timor-Leste nian iha solidariedade internasionál ne’ebé la fó dalan bá tranzisaun bá liberdade iha Estadu soberanu.

INTERFET la'ós de'it operasaun militár; maibé aktu fiar iha autodeterminasaun povu nian, kompromisu bá dignidade umana, no demonstrasaun ida katak kooperasaun internasionál, bainhira orienta husi prinsipiu sira ne'ebé justu, bele muda istória ne'e iha lala'ok. Bainhira to’o ona tempu atu forma momentu ida iha futuru, agora tempu atu finansia estratéjia entre Timor-Leste no Austrália.

Loron ohin, ita fö omenajen bá sira ne'ebé maka servisu iha INTERFET, hanesan, Austrália, Nova Zelândia, Portugés, Brazileiru, Tailándia, Singapura, Bangladesh, Kanada, Malázia, Filipina, Korea Súl, Fiji, Britániku, no ema barak seluk tan ne'ebé maka hatán bá apelu bá dame. Ita mós fó omenajen bá kombatente rezisténsia timoroan sira ne'ebé mantensa independénsia nian iha dékada barak nia laran no bá ema sivil sira ne'ebé, ho aten-barani estraordináriu, defende direitu bá autodeterminasaun.

Indo-Pasifiku Endeavour 2025 kontinua legadu ida-ne'e, hodi transforma esperansa ne'ebé INTERFET lori bá kapasidade sira bá futuru dame ne'ebé sustentavel no kooperasaun rejionál.

Aktividade prinsipal sira ne'ebé hatene hala'o iha tinan ida-ne'e grupu:

Kompetisaun desportu 1. INTERFET

2. Programa Samambaia, Dame, no Seguransa Trainingu ba feto iha F-FDTL, hodi rekoñese partisipasaun feto nian iha dimensaun hotu-hotu seguransa nian.

Fó onra bá dimensaun espirituál 3. Interkambiu Kapelaun Militår neʼebé fundamental iha tempu rezisténsia timoroan nian.

4. Programa Envolvimentu Komunidade inkluzivu neʼebé reflete INTERFET kona-bá impaktu bá nivel sosiedade hotu-hotu.

Programa sira ne'e inkorpora fundamental pilár tolu: kooperasaun entre parseiru soberanu sira, respeitu bá diversidade, no konfiansá ne'ebé harii liu husi asaun konkretu sira.

Bá veteranu INTERFET sira, ita-boot sira nia servisu resulted in Timor-Leste ida ne'ebé livre iha soberanu.

Bá jerasaun foun sira, imi maka nu'udar eransa bá tradisaun aten-barani no idealizmu.

Programa ne'e la'ós atividade izoladu, maibé kontinuasaun husi legadu istóriaiku ne'ebé evolve husi intervensaun inisiál bá independénsia no agora bá konsolidasaun parseria estratéjika ida ne'ebé maduru.

Hein katak espiritu INTERFET nian korajen, solidarity, no justisa-inspire activity hotu-hotu loron hirak oin mai, nakonu ho susesu bo'ot no iha positivu iha.

Australian Embassy, Timor-Leste

Obrigado barak.

Media F-FDTL

Nhoy Borges

Izidor Lopes

Diskursu Xefe Estadu Maior Jenerál F-FDTL Iha Abertura Semináriu Igualdade Jeneru

Kuartel Jenerál, 26 Marsu 2025

‎1. Exelénsia Deputada husi Komisaun B Parlamentu Nasionál, Dra. Lidia Norberta dos Santos nu'udar oradóra:

‎‎2. Exelénsia Señora reprezentante Sekretária Estadu ba Igualdade, Dra. Filomena Babo;

‎‎3. Exelénsia Señora Reprezentante Vice-Ministra ba Asuntu ASEAN nian, Dra. Elisa da Silva;

‎‎4. Exelénsia Komandante Brigitte Jensen, Adjuntu Adidu Defeza Australia ho Estrutura tomak DCP iha ne'e;

‎‎5. Exelénsia reprezentante PNTL, Inspetora Xefe Maria Fatima Jesus Carvalho Martins;

‎‎6. Exelénsias Xefe ajénsia ONU ba Assuntu Feto, no Organizasaun Naun-Governamentál sira ne'ebé trata asuntu jéneru iha Timor-Leste;

‎‎7. Exelénsias dirijentes husi Ministério da Defesa no funcionários públicos presentes iha ne'e;

‎‎8. Señores Ofisiais Superiores, Ofisiais Subalternus, Sarjentus, no prasas, liu-liu militares feto iha F-FDTL no membru AFAMA;

‎‎9. Distintus Konvidadus;

‎‎10. Señora no señor sira.

‎Dadeer di'ak ba ita boot sira hotu!

‎‎‎Permite ha'u simu ita-boot sira hotu iha Kuartél Jenerál F-FDTL, hodi hato'o ami-nia esperansa katak, durante loron ne'e, ita-boot sira sei bele halo diálogu kona-ba knaar feto nian iha instituisaun no iha familia.

‎‎Ita bele observa no nota katak iha ne'e feto ezemplár no inspiradora husi ministériu oioin, reprezentante instituisaun Estadu nian no organizasaun internasionál sira, ne'ebé halo papel importante ba dezenvolvimentu nasionál no kontribui makaas hodi aprofunda debate kona-ba konstrusaun sosiedade ida igual, iha-ne'ebé feto sira-nia partisipasaun bele hala'o knaar prinsipál hodi rezolve problema polítiku, sosiál, ekonómiku, defeza no seguransa nian ne'ebé ita-nia rain hasoru.

‎‎Semináriu ne'e, ne'ebé nia tema: "Enkoraja feto militár sira atu servisu ho profisionalizmu, konfiansa no dignidade", nu'udar espasu importante ida hodi destaka kbiit diálogu, kolaborasaun, empoderamentu no determinasaun atu troka hanoin, diskute no hamosu ideia sira ne'ebé tulun atu hasa'e no promove partisipasaun feto nian iha dezenvolvimentu, jestaun no mós atu habelar inkluzaun.

‎‎Feto sira-nia knaar iha harii-dame maka realidade ida neʼebé labele kestiona no sira-nia envolvimentu esensiál, sira-nia esperiénsia direta kona-ba impaktu konflitu sira no sira-nia abilidade atu promove diálogu no rekonsiliasaun.

‎‎Ita-nia esperiénsia iha harii-paz, hafoin rezisténsia naruk iha tempu susar ita-nia luta ba autodeterminasaun, hanorin ona mai ita kona-ba importánsia husi feto sira-nia envolvimentu iha faze hotu-hotu prosesu paz nian.

‎‎Ho razaun ne'e mak iha F-FDTL, ita adota inisiativa sira neʼebé fő kbiit ba feto atu lidera, envolve no kontribui maka'as ba prosesu paz, tanba ha'u fiar katak, iha esfera hotu-hotu, feto sira hahu assume postura foun no paradigma foun. Ohin loron, knaar sira ne'ebe feto envolve mós lidera inisiativa sira iha área edukasaun, peskiza, teknolojia, inovasaun no dezenvolvimentu sosioekonómiku. Ida-ne'e mos mak retratu papél feto nian iha Forsa Armada ne'ebé ita hakarak, ne'ebé aproveita oportunidade no empodera an ba dezenvolvimentu pesoal hodi kontinua ultrapasa barreira no konstranjimentu sosiokulturál no estereótipu. Ho nune'e mak hasai barreira sira-ne'e signifika halo feto sai protagonista no ajente ba transformasaun. Dezafiu sira atuál ne'ebé umanidade hasoru ezije atu haree didi'ak liután formasaun no espesializasaun feto sira-nian ne'ebé sei permite sira atu hetan susesu iha sira-nia kareira no moris familia nian.

‎‎Ha'u hein katak Semináriu ida-ne'e sei sai susesu nu'udar plataforma ida atu hametin no hamosu ideia foun ba empoderamentu feto, la'ós de'it ba Forsas Armadas, maibé mós ba komunidade ne'ebé sira moris ba, hodi tau feto iha sentru foti desizaun.

‎‎Ho liafuan hirak ne'e, ha'u deklara abertura ba Semináriu!

‎‎Hau dezeja susessu no obrigado ba ita boot sira nia atensaun!

 

Media F-FDTL

 

Diskursu Xefe Estadu Maior Jenerál F-FDTL Iha Enseramentu Ezersísiu Matebian 25.1

Fatuberliu, Wekiar, 21 Marsu 2025

 1. Señores Komandantes Komponentes, Batalhoes Kompanhias; no

2. Señores Ofisiais Superiores, Ofisiais Capitães e Subalternos, Sarjentus no Prasas;

3. Señores Autoridades Munisípiu no Autoridade Postu ho nia estrutura to'o Aldeia iha ne'e;

4. Señores Autoridades Policiais no Pessoal Saúde;

5. Senhores veteranos no konvidadus espesiais sira hotu iha nee.

6. Estimadus populasaun hotu iha Fatuberliu, Suku Klauk, Aldeia Wekiar.

Boa tarde ba ita bo'ot sira hotu!

Ezersísiu militár sira iha nia implikasaun iha nível oioin no signifikadu oioin. Iha ita nia situasaun, ezersísiu Matebian maka oportunidade atu hatudu abilidade profisionál, no kumpre prosedimentu sira kona ba jestaun militar.

Tipu ezersísiu ida-ne'e maka instrumentu importante ba ita nia forsa armada sira atu koko no valida sira nia konseitu, prosedimentu, sistema no tátika. Jeralmente permite forsa armada atu dezenvolve sira nia kapasidade no pratika servisu hamutuk ho efisiente iha situasaun ne'ebé ezijente.

Ha'u hakarak iha ne'e rekoñese profisionalizmu, servisu maka'as no kompromisu durante semana ida ezersísiu nian. Parabéns bá servisu ne'ebé halo ho di'ak no kompleta ezersisiu importante hanesan ne'e! Objetivu boot maka atu hadi'a abilidade atu serbisu iha ambiente ne'ebé koezivu iha estrutura Forsa Komponente nian. Husi ezersisiu ne'e, Komandu hakarak hare partisipante sira nia esperiensia imerzivu ne'ebé permite atu koko iha ambiente ne'ebé realistiku no dezafiante hodi pratika tátika, téknika no prosedimentu sira ne'ebe imi aprende iha teoria. Atividade sira hanesan ne'e atu hadi'a imi nia abilidade foti desizaun no servisu iha ekipa, nune e mos enkuadramentu operasionál ba interoperabilidade, maibe liu-liu konhese ita nia topografia ho nia rekursus naturais sira ba sobrevivensia.

Ha'u fiar katak durante semana ida imi hatudu ona sinerjia husi ezersísiu, tamba laiha forsa militár ida maka opera mesak, tamba ne'e kolaborasaun esensiál tebes. Jestu simbóliku demonstrasaun militar ne'ebe hatudu ne'e reflekte servisu maka'as, dedikasaun no kompromisu atu hadi'a abilidade no promove medida sira ne'ebé harii konfiansa.

Maski ita iha ekipamentu neʼebé limitadu, ida ne'e sei la hapara espíritu atu aprende no kumpre ita-nia misaun patriótika hodi defende ita-nia rai-doben. Nune'e, ezersisiu ne'e halao lori ita-boot sira sai operasionál, atualiza imi nia koñesimentu, aprende husi imi nia komandante sira. Ida-ne'e kona-ba atu sai preparadu ba situasaun saida-deit ne'ebé bele mosu no ne'ebé presiza intervensaun husi forsa armada.

Ikus liu, ha'u hakarak anunsia katak ezersísiu tuir mai sei hala'o iha Matebian ho konseitu ne'ebé define atu halo simulasaun ba akontesimentu reál husi asaun kombate durante funu no sei halo senáriu simulasaun, no ba ida ne'e Estadu Maiór Komponente Forsa Terrestre tenke hahu diskute ona internalmente iha ninia planeamentu inisiál kona-ba mobilizasaun lojistika no konseitu husi Ezersisiu ne'e sei aprezenta iha enkontru futuru Komandu F-FDTL.

Hau hein katak ezersísiu ida-ne'e fornese ba efetivu partisipante oportunidade sira ne'ebé iha valór atu hadi'a kualidade tátika, troka experiensia, no harii kamaradajen. Komprensaun mútua no amizade ne'ebé harii entre militar sira forma fundasaun sólidu ba operasaun saida deit.

Hau nia Obrigado espesiál mós bá pesoál saúde sira ne'ebé apoia F-FDTL hala'o tratamentu saúde bá ita-nia komunidade. Ita hotu agradesimentu bá sira-nia vontade atu servisu hamutuk ho F-FDTL hodi servi ita-nia povu.

Obrigado barak ba ita boot sira hotu!

Média F-FDTL

 

DISKURSU XEFE ESTADU MAIOR JENERÁL F-FDTL IHA SERIMÓNIA ABERTURA IGUALIDADE JÉNERU F-FDTL Tema: "Komprende Importánsia Igualdade Jéneru iha F-FDTL"

DISKURSU XEFE ESTADU MAIOR JENERÁL F-FDTL IHA SERIMÓNIA ABERTURA IGUALIDADE JÉNERU F-FDTL
Tema: "Komprende Importánsia Igualdade Jéneru iha F-FDTL"
 
Kuartel Jeneral, 14 Novembru 2025
 
1. Distintus Oradóres,
2. Distintus Konvidadu sira hotu, maluk Membru F-FDTL tomak iha ne'e,
 
Bom dia!
 
Ho respeitu maka ha'u loke palestra ida-ne'e kona-bá fundamentál bá futuru ita-nia Forsas Armadas nian iha Igualdade Jéneru.
F-FDTL moris husi luta FALINTIL nian, iha ne'ebé mane no feto luta hamutuk bá ukun rasik-an. Ohin, ita hasoru dezafiu foun ida: transforma legadu ida-ne'e bá Forsas Armadas ne'ebé profisionalizadu no modernizadu.
 
Profisionalizasaun Militár la'ós de'it kona-bá ekipamentu no teknolojia ne'e kona-bá harii instituisaun ne'ebé reflete valór demokrátiku sira no utiliza talentu nasionál hotu-hotu ne'ebé disponivel.
 
Ita presiza klaru: instituisaun Militár profisionál ida labele esklui talentu umanu. Eskluzaun sistemátiku bá feto la'ós de'it injustu, ida-ne'e hanesan fallansu estratéjiku. Integrasaun tomak feto sira-nian iha F-FDTL esensiál tanba razaun haat:
1. Efikásia Operasionál: Ekipa oioin foti desizaun ne'ebé efisiente iha situasaun kompleksu sira;
2. Exelénsia iha Rekrutamentu: Asesu bá grupu talentu ne'ebé garante kualidade superiór;
3. Lejitimidade Demokrátika: Forsas Armadas ne'ebé reprezenta populasaun tomak iha lejitimidade bo'ot.
4. Padraun Internasionál: Profisionalizasaun Militár modernu presiza integrasaun jéneru.
Iha Janeiru 2024, Governu aprova ona Planu Asaun Nasionál daruak kona-bá Feto, Pás no Seguransa (NAP 1325) bá tinan 2024-2028, hodi kumpre Rezolusaun Konsellu Seguransa ONU nian 1325.
 
Rezolusaun ida-ne'e, ne'ebé adopta iha tinan 2000, estabelese katak pás no seguransa sustentável imposivel bainhira feto sira esklui husi desizaun seguransa nian.
Rezolusaun 1325 bazeia bá pilár ha'at ne'ebé sei orienta F-FDTL:
1. Partisipasaun: Asesu tomak bá feto iha kareira Militár hotu-hotu, inklui kombate no komandu.
2. Prevensaun: Inkluzaun feto iha estrutura foti desizaun nian kontribui bá prevensaun konflitu.
3. Protesaun: Mekanizmu sira hasoru asédiu, diskriminasaun, no violénsia bazeia bá jéneru.
4. Perspetiva Jéneru: Análize bá politika hotu-hotu liu husi Jéneru.
 
Nu'udar Xefe Estadu-Maiór Jenerál, ha'u apela bá lideransa, hahú husi Komandante Komponente no Unidade sira no Xefe Divizaun sira hotu atu foti medida estratéjiku lima tuir mai:
1. Integrasaun Kompleta
Espesialidade Militár hotu-hotu nakloke bá feto bazeia bá méritu no Programa mentorizasaun bá ofisiál feto sira.
2. Modernizasaun Institusionál
Reforma bá instalasaun Militár sira bá alojamentu inkluzivu;
Implementasaun kódigu konduta ne'ebé metin hasoru asédiu no diskriminasaun;
Asegura mekanizmu relatóriu ho transparénsia.
3. Rekrutamentu Bazeia bá Méritu
Halakon barreira sira ne'ebé la nesesáriu ne'ebé esklui feto.
Avaliasaun fiziku sira ne'ebé reflete ezijénsia operasionál lejítimu sira, la'ós estereótipu.
4. Formasaun Profisionál
Integrasaun edukasaun Jéneru iha kursu lideransa nian;
Treinamentu bá ofisiál sira atu lidera ekipa sira ne'ebé heterojéneo.
5. Responsabilidade ka Prestasaun Kontas Métrika progresu ne'ebé klaru atu relata tinan-tinan.
Avaliasaun sira komandante nian ne'ebé liga bá lideransa inkluzivu.
 
Bá pesoál Militár mane sira, Profisionalizasaun la ameasa ita-bo'ot sira nia kareira-ida-ne'e permite atu serbisu ne'ebé di'ak liu ho sira, la haree bá jéneru. Diskriminasaun bazeia bá jéneru la konsistente ho valór Militár sira. Hotu-hotu tenke sai pioneiru bá transformasaun ida-ne'e. Bá pesoál Militár feto sira: Ita-boot sira mak erdeiru bá inan-feton sira ne'ebé luta bá ukun rasik-an. F-FDTL modernu oferese espasu bá ita-bo'ot sira atu serbí. Ezije husi ita-bo'ot sira profisionalizmu no aten-barani hanesan ita ezije bá ema hotu. Instituisaun la buka símbolu buka líder sira ne'ebe exelente.
 
Hau hakarak sublinha mós bá militares feto sira atu halo ekilíbriu bá vida profisionál no vida privada. Hau akompanha katak feto Militár sofre violensia domestika no presaun psikolójika barak, ne'eduni apela atu mantein papel nu'udar edukadora iha família, bá laen no oan sira, nune'e mós iha korajen atu luta hasoru dignidade feto nian. Ita moris sosiedade ne'ebe ho sistema patriarkal, maibé ne e la sai barreira atu transforma mentalidade mane nian. Iha ita nia istória resente luta bá libertasaun nasionál, feto sempre halo papel ida krusiál ho sofrimentu fiziku, barak hetan violasoens sexuais, maibé ne'e mak konsekuénsia husi ita nia luta bá dignidade to'o libertasaun Nasionál.
 
Ohin loron, bainhira ha'u haree feto ofisiáis, ha'u haree futuru F-FDTL nian-instituisaun ida ne'ebé fiar-an, iha kbiit ne'ebé merese povu Timor tomak nia konfiansá.
A porgualdade Igualdade jéneru la hamenus profisionalizmu Militár-ida-ne'e maka imperativu ida husi profisionalizmu Militár modernu.
 
Iha tinan lima oin mai, ita sei harii F-FDTL ida ne'ebé diferente: la'ós tanba ita abandona valór fundamentál sira korajen no disiplina nian, maibé tanba ita rekoñese katak valór sira-ne'e serbí di'ak liu bainhira nasaun tomak bele kontribui.
 
FALINTIL - Forsa Defeza Timor-Leste nian sei sai vanguarda bá igualdade jéneru la'ós tanba impozisaun esterna, maibé tanba ita rekoñese katak igualdade jéneru labele haketak husi instituisaun Militár ida ne'ebé jenuinu modernu, profisionalizadu no dignu bá Timor-Leste.
 
Obrigado ba atensaun no ha'u hein katak ita-bo'ot sira iha loron ida ne'ebé produtivu.
 
Ekipa Media F-FDTL
📷 Izidor Lopes

Divizaun Pesoal F-FDTL Ho INSS Kontinua Halo Sosializasaun Rejime Kontribuitivu Seguransa Sosial Bá Militar Sira Iha Postu Destakadu Gleno

Ermera 14 Outubru 2025

 

Ekipa husi FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) Liu Husi Divizaun Pessoal (D1) Kuartel Jenerál ne'ebé lidera husi Adjuntu Pessoal (D1) Major Rui do Rosário ho ekipa ida husi Institutu Nasionál Seguransa Sosial (INSS) ne'ebé lidera husi Diretur Atendimentu Públiku INSS, Sr. José Soares ho nia ekipa ohin kontinua halo sosializasaun Rejime Kontribuitivu Seguransa Sosial bá Militár sira ne'ebé Destaka iha Postu Gleno, Munisípiu Ermera.

 

Média F-FDTL

J. Silva

Kontaktu Ami

Ave. Nicolao Lobato, Fatuhada
Comoro, Dili, Timor-Leste

Tel: +670 78156312
Email: info@fdtl.mil.tl