NOTISIA

Dirasaun Justisa F-FDTL Halo Aprezentasaun Lei Konsellu Superior Disiplina Militár Bá S.E Xefe Estadu Maior Jenerál F-FDTL

Kuartel Jenerál, 17 Dezembru 2025

 

Dirasaun Justisa FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) halo aprezentasaun lei Konsellu Superior Disiplina Militár (KSDM) bá Sua Exelensia Xefe Estadu Maior Jenerál FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL) Tenente Jenerál Falur Rate Laek ho estrutura tomak husi Komponente no Unidade iha Instituisaun F-FDTL.

 

Media F-FDTL

Nhoy Borges

Dirasaun Saúde Militár F-FDTL Halo Sosialijaun Kona-Bá Saúde Ambiental Bá Estudante Secundária Finantil

Dili, 12 Agostu 2025

Ekipa Dirasaun Saúde Militár F-FDTL Liu husi adjunto Saúde Militár F-FDTL Alferes Salvador do Santos, Hamutuk ho Ekipa halo sosialijaun kona-bá Saúde Ambiental bá estudante Secundária FINANTIL Aimutin, Dili.

Partisipa iha sosialijaun ne'e mak hanesan Dirasaun Saúde Militár F-FDTL, PNTL, Professores sira nomós estudantes tomak.

Media F-FDTL

 

Rita Idalia de Jesus

Hilário Rompas Torezão

Diskursu Iha Okazaun Aniversáriu Komponente Navál Timor-Leste Ba Dala-24

Diskursu"

Comandante Componente Naval

Higinio Das Neves"SuperMan"

 

"Ha'u hakarak hahú hodi agradese ba Maromak Kbiit-Na'in ba nia laran-di'ak ne'ebé laiha rohan. Nia permite ita hamutuk ohin, ho saúde di’ak, hodi selebra aniversáriu ba dala ruanulu-resin-haat Komponente Naval Timor-Leste nian. Ha'u dezeja ba ita-boot hotu tinan foun 2026, nakonu ho dame no prosperidade".

 

"Mariñeiru sira, feto no mane sira ne'ebé ha'u hafolin, Bainhira de'it ha'u hetan ha'u-nia an iha ita-boot nia oin, ha'u sente forsa no espíritu luta nian ne'ebé karakteriza ita-boot. Ita-boot ida-idak nia aten-brani no dedikasaun maka sai hanesan fundasaun sólidu ba defeza no protesaun soberania marítima Timor-Leste nian".

 

"Ita-boot nia espíritu luta nian maka pasu fundamentál ida atu restaura no hametin grandeza marítima ita-nia rain nian. Ami rekoñese katak iha dezafiu sira - nomeadamente limitasaun sira iha ekipamentu no infraestrutura - maibé ida-ne'e la hamenus ami nia mariñeiru sira nia espíritu. Komponente Naval kontinua depende ba ema sira ne'ebé kompetente, treinadu, no profisionál. Pelu kontráriu, dezafiu sira-ne'e hametin determinasaun hosi mariñeiru ida-idak atu mantein dixiplina, lealdade, no profisionalizmu".

 

"Bainaka doben sira, Señora no Señor sira, Ami hakarak hato’o ami-nia respeitu kle’an no agradesimentu sinseru ba líder sira, komandante sira, no kombatente sira ita-nia rain nian ne’ebé, hahú kedas iha tempu rezisténsia nian, sai hosi “foho tusan nian” ho mehi boot ukun-rasik-an no defeza Timor Lorosa’e nian, hakat hosi luta iha rai-maran ba protesaun iha tasi, Liuliu, ami hakarak hato’o ami-nia agradesimentu ba Komandante-Jerál FALINTIL nian, Sua Exelénsia Kay Rala Xanana Gusmão, ne’ebé, dezde tempu sira luta armada nian, hafolin mehi atu kria Mariña Nasionál ida. Ami mós hato’o ami nia agradesimentu ba eis Xefe Estadu Maior Jerál F-FDTL, Sua Exelénsia Majór-Jenerál Taur Matan Ruak, ne’ebé kontinua vizaun ida ne’e no kontribui ho desizivu ba ninia realizasaun".

 

"Ami hato’o ami nia agradesimentu ba eis Xefe Estadu Maior Jenerál F-FDTL, Sua Exelénsia Tenente-Jenerál Lere Anan Timur, ba Sua Exelénsia, atuál Xefe Estadu Maiór Jenerál F-FDTL, Tenente-Jenerál Domingos Raúl “Falur Rate Laek”, nune’e mós ba komandante veteranu FALINTIL sira hotu".

 

"Ami mós saúda Ofisiál Jerál sira F-FDTL nian, nomeadamente Sua Exelénsia Majór-Jenerál João Miranda “Aluc Descarte”, Sua Exelénsia Majór-Jenerál Américo Ximenes “Sabika Besi Kulit”, Sua Exelénsia Majór-Jenerál Cornelio Ximenes “Mau Nana”, Sua Exelénsia Ministru Defeza formuláriu Brigadier-Generál Filomeno da Paixão de Jesus, nune’e mós Sua Exelénsia atuál Ministru Defeza, Kontra-Almirante Donaciano Costa Gomes, Ph.D., Pedro Klamar Fuik, ne’ebé, iha momentu oioin iha istória nasionál, kontribui ba fortalesimentu institusionál, estratéjiku no operasionál defeza Timor-Leste nian, ho foku partikulár ba afirmasaun soberanu marítima no kontínua Navalidade nian Komponente, prepara nia ba futuru ida ne'ebé sustentável. Obrigadu ba dedikasaun, sakrifísiu, no vizaun hosi líder no kombatente sira-ne’e, Komponente Navál harii ofisialmente no sai nafatin, to’o ohin loron, nu’udar pilar fundamentál ida ba defeza marítima Timor-Leste nian".

 

"Ita hanoin hikas, ho respeitu klean, komandante veteranu sira F-FDTL nian no veteranu matebian sira. Sira nia korajen no kompromisu moris nafatin iha ró hotu-hotu, iha ezersísiu hotu-hotu, no iha susesu hotu-hotu ne'ebé maka pesoál sira Komponente Naval nian hetan. Istória ita-nia forsa militár nian hatudu momoos katak defeza Timor-Leste nian moris hosi rezisténsia iha rai-maran no evolui ba forsa naval profisionál sira ne’ebé serbí defeza Timor-Leste nian, bazeia ba korajen, patriotizmu, no defeza soberania nian ne’ebé husik hela mai ita hosi ita-nia antesesór sira".

 

"Iha momentu ne’e, ami mós hakarak hato’o ami-nia agradesimentu sinseru ba Sua Exelénsia Xefe Estadu-Maiór Jerál F-FDTL, Tenente-Jenerál Domingos Raúl “Falur Rate Laek”, ba ninia lideransa ezemplár, ne’ebé apoia desizaun sira ne’ebé klaru no garante kontinuidade servisu Komponente Navál nian hodi kumpre ninia misaun, maski hasoru dezafiu lubuk ida ne’ebé mosu".

 

"Ami mós hakarak hato’o ami-nia agradesimentu sinseru ba kooperasaun bilaterál no apoiu hosi nasaun sira tuirmai: Austrália, Brazil, Xina, Koreia-Súl, Kuba, Estadus Unidus, Filipina, Índia, Indonézia, Japaun, Malázia, Nova Zelándia, Portugál, no Singapura, ne’ebé fornese diretamente no indiretamente. Obrigadu ba tulun no apoiu hosi nasaun sira-ne'e, bele hetan progresu signifikativu iha dezenvolvimentu hosi ita-nia Komponente Naval".

 

"Bainaka doben sira, Señora no Señor sira,Tema ba tinan ida ne’e “Moderniza Komponente Naval ba Futuru Sustentável” reflete ita-nia kompromisu atu moderniza kapasidade naval F-FDTL nian, no simultaneamente asegura seguransa no soberania ita-nia bee sira-nian. Tasi la’ós de’it teritóriu ka fonte rekursu ekonómiku; ida-ne'e maka fundasaun ba moris, moris-di'ak, no identidade ba ita-nia rain, no ida-ne'e tenke hetan protesaun nafatin".

 

"Tuir mensajen husi Sua Exelénsia Prezidente Repúblika, Dr. José Ramos-Horta, seguransa marítima no modernizasaun defeza naval sai prioridade estratéjiku ba Timor-Leste, nu’udar nasaun illa. Prezidente subliña ona katak tasi esensiál ba moris, moris-di'ak, no identidade nasionál no tanba ne'e tenke prezerva no defende".

 

"Mudansa sira iha ambiente estratéjiku presiza Komponente Naval atu kontinua hametin ninia kapasidade no nivel prontidaun, hasoru ameasa tradisionál no la'ós tradisionál. Mariñeiru ida-idak tenke preparadu no bele hatán ba dezafiu ruma ne'ebé bele kompromete seguransa marítima nasaun nian".

 

"Mariña ne’ebé forte la’ós de’it símbolu podér nian, maibé mós espresaun kompromisu Timor-Leste nian ba diplomasia, kooperasaun internasionál, no manutensaun dame rejionál. Atu atinji ida-ne'e, esensiál atu dezenvolve área sira tuirmai ho maneira ida ne'ebé ekilibradu"

 

"Modernizasaun ba ekipamentu naval prinsipál no sistema armamentu sira, hodi garante kapasidade operasionál bo’ot liu no efikásia hodi kumpre misaun sira, Hadi’a infraestrutura apoiu no lojístika, hodi garante kondisaun adekuada ba sustenta operasaun naval sira".

 

"Hametin edukasaun, formasaun, no edukasaun, atu nune’e bele konsolida profisionál sira ne’ebé kompetente no dedikadu, tuir tema “Modernizasaun Komponente Naval ba Futuru Sustentável”.Aniversáriu ba dala ruanulu-resin-haat mós hanesan tempu ida ba reflesaun no avaliasaun kona-ba misaun sira ne'ebé realiza ona no rezultadu sira ne'ebé hetan ona. Nune’e mós oportunidade ida atu agradese ba Maromak ba susesu sira Komponente Naval nian iha ninia misaun defeza no salvaguarda marítima nasionál".

 

"Tanba ne'e ha'u hakarak hato'o ha'u nia agradesimentu no rekoñesimentu kle'an ba mariñeiru sira hotu, feto no mane sira. Iha ne'ebé de'it sira iha, hatene katak nasaun nia omenajen la'ós sukat de'it iha rekompensa materiál ka liafuan elojia nian. Sira-nia servisu inkondisionál mak sasin loloos kona-ba respeitu, kompromisu no domin ba pátria".

 

"Atu Maromak Kbiit-Na’in haraik nafatin bensaun ba Komponente Naval, atu nune’e sai nafatin guarda ba tasi, tane metin soberania nasaun nian no defende nafatin valores onra, korajen no profisionalizmu, Mai ita hotu reza atu Maromak haraik kbiit, matenek no protesaun ba ema hotu ne’ebé serbi nasaun no povu Timor-Leste".

 

Parabéns ba Komponente Naval Timor-Leste ba aniversáriu dedikasaun no servisu ba Pátria ba dala ruanulu-resin-haat.

Ita-boot sempre sai profisionál, forte no sustentável!

 

Iha fatin hanesan Komandante Komponente Navál Komodoro Higino das Neves, hateten, tinan 24 ezisténsia Komponente Navál harii Naval ne'e la'ós fasil.

 

"Tanba ita-nia istória ida uluk atu orienta de'it ba rai maran. Ita-nia funu orienta ba rai maran, tanba ne'e atu Komponente Navál ne'e atu dezenvolve di'ak mak presiza Governu nia intervensaun ", nia dehan.

 

Komandante Komponente Navál relata ba ida ne'e Ministru Defeza komprometidu atu dezenvolve nune'e komponente Naval bele halo nia serbisu ho di'ak liu tán.

 

Ekipa Média F-FDTL

Sold. J.Silva

Diskursu S.E Xefe Estadu Maior Jenerál F-FDTL Iha Selebrasaun Aniversáriu Komponente Terrestre Nian Bá Dala-23

1. Exelénsias:

a. Señores Jeneráis Ativu no Reformadu iha F-FDTL;

b. Señora Prezidente Autoridade Minisipiu Baucau ho nia Estrutura tomak;

c. Señores Dirijentes husi Ministériu Defeza;

d. Señores Adidus Defeza no Assessores husi Paízes Kooperantes;

e. Señor Reprezentante Reverendu Bispu Diocese Baucau,

f. Señor Komandante Komponente Terrestre no nia Estrutura tomak;

g. Señores Ofisiais Superiores, Ofisiais Subalternos, Sarjentus no Prasas;

h. Señores Reprezentantes husi PNTL;

i. Señoras no Señores veteranus, konvidadus espesiais sira iha ne'e.

 

Bom dia ba ita hotu!

Ho sentidu obrigasaun no onra neʼebé kle'an mak ha'u dirije ba ita-boot sira iha biban ida-ne'e, Selebrasaun solene ba tinan ruanulu-resin-tolu Komponente Terrestre F-FDTL nian. Ohin, ita la marka de'it pasajen tempu, maibé ita selebra konsolidasaun pilar fundamentál ida ita-nia soberania no dedikasaun ne'ebe metin husi ita hotu-hotu ne'ebé jura atu defende ita nia Rai-Doben.

Molok atu kontinua, ha'u-nia devér atu hato'o ba ita boot sira katak Sua Exelénsia, Ministru Defeza, nia komunika ona antes ho kompromisu atu hamutuk ho ita iha loron ohin, maibe imperativu Estadu nian iha minutu ikus no inevitavel presiza nia atensaun imediata, neduni labele partisipa selebrasaun loron ohin. Maibé, Senhor Ministru fó ona instrusaun mai ha'u atu hato'o nia parabéns ne'ebé sinseru no nia rekoñesimentu klean ba serbisu exelente ne'ebé hala'o iha ne'e, husi Komandante Komponente Terrestre, ho nia estrutura tomak, по militares hotu ne'ebe servi ho beran tomak.

 

Caros militares,

Ita-boot sira maka fundasaun ba ita nia arkitetura seguransa nasional. Durante dékada rua no tinan tolu ne'e, ita-boot nia laran-luak, reziliénsia, no profisionalizmu sai hanesan garantia ba estabilidade ne'ebé ita-nia nasaun joven goza. Iha misaun hotu-hotu, patrullamentu hotu-hotu, no aktu servisu hotu-hotu, ita-boot sira enkarna seguransa ne'ebé permite ita-nia povu atu moris iha dame no prosperidade. Ita-boot sira nia kontribuisaun ultrapasa de'it prezensa fiziku; ida-ne'e maka substánsia morál ba ita-nia independénsia.

Maibé, efikásia forsa militár ida nian la'ós de'it iha ninia ekipamentu ka númeru sira, maibé fundamentalmente iha ninia koezaun étika no doutrinál. Tanba ne'e, imperativu atu repete misaun sagradu husi Kadeia Komandu nian. Ierarkia militár la'ós de'it formalidade administrativu deit, maibe ne'e sistema ne'ebé garante dixiplina, orden, no efikásia operasionál. Respeitu kompletu ba kadeia komandu nian maka xave ne'ebé distinge forsa armada profisionál. Liuhusi obediénsia konxiente no lideransa liu husi ezemplu maka ita harii karakteristika ita-nia instituisaun nian.

Iha kontestu ida-ne'e, ita-nia hahalok hasoru sosiedade sivil mak ita-nia rikusoin estratéjiku boot liu. Ita tenke kuda hahalok ne'ebé aseitavel iha sosiedade, orientadu husi integridade no respeitu ba direitus umanus, atu nune'e bele hametin konfiansa no respeitu husi ita-nia povu. Bainhira sosiedade fiar ninia Forsas Armadas, kria lejitimidade morál nesesária ba Estadu no Governu atu investe iha ita-nia modernizasaun. Konfiansa sosiedade nian maka moeda ne'ebé ita "sosa" ba futuru ita-nia instituisaun nian.

Permite ha'u, iha momentu ida-ne'e, atu dirije liafuan mensajem ne'ebe asertivu, ba podér politiku. Soberania nasionál la'ós buat ida prezente ne'ebé maka fó deit; maibe ne'e mak konstrusaun loroloron nian ne'ebé maka presiza rekursus, meius, formasaun, no sustentabilidade. Investimentu iha Forsas Armadas la'ós despeza, maibé hanesan seguru ba perenidade Estadu nian. Atu kumpre tomak misaun sira ne'ebé konsagra iha konstitusaun, defeza ba ita-nia integridade territoriál no apoiu ba populasaun ita presiza rekursu sira ne'ebé proporsionál ho kompleksidade ameasa modernu sira-nian. Nune'e ha'u apela ba vizaun estratéjiku ita-nia desizaun-na'in politiku sira atu kontinua valoriza no hakbi'it F-FDTL.

 

Ba distintus parseirus bilaterál sira,

Ami nia jornada la lao mesak. Ha'u hakarak hato'o ami-nia agradesimentu kle'an ba ami-nia parseíru internasionál sira ba apoiu tékniku, formasaun, no operasionál. Relasaun internasionál, hanesan relasaun umanu, hetan oskilasaun; dalaruma ita enfrenta momentu diak no momentu konstrangedor balun. Maibé, precizamente ultrapasa vicissitude sira-ne'e maka ita nia parseria hatudu reziliensia. Esperiénsia partilladu sira-ne'e mak hametin ona lasu kooperasaun nian, hodi halo ita aptu liután no koordenadu atu serbisu hamutuk ba pás no estabilidade iha ita nia rejiaun. Ita-boot sira nia prezensa iha ne'e ohin maka sasin ida ba amizade ne'ebé ita kria.

Atu termina,

Ba mane no feto Komponente terrestre: hau husu atu kontinua sai orgullu ba Timor-Leste. Dixiplina sai ita-boot sira nia matadalan no rai-doben mak sai ita-boot sira nia inspirasaun.

 

Parabéns ba Komponente Terrestre ba Aniversáriu ba dala rua-nulu-resin-tolu!

Viva Componente Terrestre!

Viva F-FDTL!

Viva Timor-Leste!

Obrigado barak ba ita boot sira hotu nia atensaun!

 

Ekipa Media F-FDTL

Diskursu Sua Ex. CEMGFA Das F-FDTL Tenente Jenerál Domingos Raúl "Falur Rate Laek" Iha Loron Transformasaun FALINTIL Ba F-FDTL

Kuartel Jenerál, 02 Fevereiro 2025

Exelénsia Señor Prezidente Repúblika no Komandante Supremu F-FDTL, Dr. José Ramos-Horta.

Ita-Boot nia prezensa iha serimónia militár boot sempre sai hanesan onra no orgullu ne'ebé distintu no sai hanesan fatór motivasaun ba militár sira. Ita-Boot mak Komandante Supremu Forsa Armada, no iha sentidu ida-ne’e, Forsa Armada, aleinde respeitu no sentidu dixiplina no solidariedade ba sira-nia Komandante, hein katak husi Prezidente Repúblika apoia ba asuntu sira iha área Defeza no Seguransa nian, hatene katak ita boot-nia koñesimentu, esperiénsia, sensibilidade no influénsia bele ajuda rezolve situasaun F-FDTL balun, nune’e mós kontribui ba hametin kapasidade Forsa Armada nian hodi kumpre sira-nia misaun. Bem-vindu dala ida tan mai Kuartel Jenerál F-FDTL.

Exelénsia Prezidente Parlamentu Nasionál, Dra. Fernanda Lay.

Exelénsia Señor Primeiru-Ministru, Maun Boot Kay Rala Xanana Gusmão;

Exelénsia Señor Prezidente Tribunal Rekursu, Dr. Deolindo dos Santos;

Exelénsia Señores Eis-Titulares Orgaun Soberania;

Exelénsias Señores Membrus Parlamentu Nasionál;

Exelénsias Señores Vices-Primeiru-Ministru;

Exelénsia Señor Ministru Defeza, Professor Dr. Donaciano Costa Gomes "Pedro Klamar Fuik";

Exelénsias Señores Membrus Governu iha ne'e;

Excelência Senhor Chefe do Estado-Maior General das Forças Armadas de Portugal, Senhor General José Nunes da Fonseca.

Senhor General, Portugal e Timor-Leste estão ligados por relações históricas e culturais que remontam a centenas de anos. Relações que têm contribuído de forma indelével para a consolidação da identidade timorense. Desde a sua formação, Portugal e as suas Forças Armadas têm dado um contributo contínuo, abnegado e profissional para o desenvolvimento das Forças de Defesa de Timor-Leste. Além disso, sempre contámos com o vosso apoio quando necessário. A vossa presença é, pois, para nós, uma grande honra e uma fonte de satisfação. Bem-vindo a Timor-Leste e às F-FDTL.

Exelénsias Señores Korpu Diplomátiku no Konsular;

Exelénsias Señores Vise-Xefe Estadu-Maior-Jenerál no Xefe Estadu Maior F-FDTL;

Exelénsia Reprezentante Xefe Forsa Defeza Austrália nian, Sr. Brigadeiru Douglas Pashley

Exelénsia Señor Komandante Jerál PNTL;

Exelénsias Señores Ofisiais Jenerais;

Exelénsias Señores Komandantes Komponentes no Unidades;

Exelénsias Señores Diretores Jerais no Dirijentes a`as husi Ministériu Defeza;

Exelénsias Señores Adidu Defeza sira ne'ebé marka prezensa iha ne'e;

Exelénsias Señores veteranus no autoridades konvidadus sivís;

Señores Ofisiáis, Sarjentus no Prasas.

Bom dia!

Exelénsias,

Distintu Konvidadu sira, Señoras no Señores,

Tinan 24 (rua-nulu-resin-hat) ona, gloriozu FALINTIL, hafoin períodu naruk luta ba libertasaun nasionál tuir prosesu ne’ebé inklui kolaborasaun husi misaun Nasoins Unidas iha tempu ne’ebá iha Timor-Leste, ho partisipasaun husi nasaun belun balun no ho orientasaun husi lideransa polítika no militár sira Timór-Leste nian, hetan transformasaun ba forsa armada ida ne’ebé sai baze ba forsa konvensionál, profisionál, ba defeza territóriu nasionál no ninia povu hasoru ameasa esterna, hodi afirma no garante soberania nasionál, hodi kontribui ba konstrusaun Estadu foun.

Ohin, nu’udar ita selebra loron ida-ne’e, ita hanoin no fó omenajen ba antigu kombatente FALINTIL sira hotu, ne’ebé fó buat hotu atu ohin loron ita sai povu ida ne’ebé livre no independente. Ita mós fó omenajen ba militár sira hotu ne’ebé halo parte iha FALINTIL-FDTL dezde inísiu, nu’udar ofisiál, sarjentu no soldadu sira, kontribui maka’as, ho sira-nia esperiénsia no sakrifísiu iha tinan naruk, nu’udar ezemplu dedikasaun ba pátria, abnegasaun, aten-barani, sentidu misaun ne’ebé kle’an no objetivu sira ne’ebé atu alkansa, kontribui ho desizivu ba konsolidasaun no dezenvolvimentu F-FDTL nian, maibé liuliu sira kontribui ona ba garantia seguransa nasionál, trankuilidade no estabilidade. Kompete ba ita atu fó onra no perpetua valór nasionál sira no valór sira FALINTIL nian ne’ebé hatutan mai ita.

Iha momentu ida-ne’e, ita labele haluha atu hato’o ita-nia agradesimentu no rekoñesimentu ba komandante sira uluk, ne’ebé ho sira-nia lideransa ezemplár, karizmátiku, sensibilidade aas no sentidu ne’ebé sira transmite no implementa, fó dalan ba dezenvolvimentu ne’ebé konsistente no, liuliu, mantein konfiansa populasaun nian iha nia forsa armada, liuliu iha tempu turbulentu ne'ebé ita tenke ultrapasa.

Atu komemora no fó onra ba ita-nia esforsu no dedikasaun tomak iha tinan hirak nia laran, Inaugura ona iha Metinaru ita nia Salaun Memoriál iha loron rua liubá. Memoriál ida ne’ebé fó omenajen ba ita-nia bei’ala sira, ita-nia líder sira no ita-nia jornada harii Nasaun.

Sei konta istória kona-ba oinsá sira ultrapasa adversidade hodi harii Timor-Leste ida ne’ebé forte, unidu no independente; oinsá sira lori povu liu husi funu sira ne'ebé tuituir malu no oinsá sira harii nasaun ida bazeia ba valór no ideál sira ne'ebé enkarna iha Juramentu, hodi lori Timor-Leste ne'ebé ita haree ohin loron.

Espasu ida ne’e sei sai hanesan ilustrasaun, rekuperasaun no sensibilizasaun ba ita-nia identidade nu’udar sidadaun, liuliu nu’udar pesoál militár hodi fó onra ba juramentu atu serví Pátria no tau interese nasionál aas liu interese pesoál sira. Fatin ida ne’ebe sei sai hanesan laboratóriu loloos ba harii konxiénsia kona-ba servisu ho lealdade no maturidade atu komanda Forsas Armadas.

Esforsu sira-ne'e hotu atu afirma katak ita-nia rai-lulik iha domin nia morin no iha dame nia mahon. Ita-nia rai-lulik mak rai toleránsia no amizade nian. Ita-nia rai-lulik maka rai ne'ebé loro-matan mosu, iha ne'ebé buat hotu bele haree no buat hotu hatene!

Señoras no Señores sira,

Ita sei dook husi saida maka ita hakarak atu atinji. Dezafiu atuál sira, liuliu iha área defeza no seguransa, barak, oioin, volátil no imprevizível. Garante paz no seguransa ezije nasaun sira atu preokupa ho dezenvolve sira-nia kapasidade hodi garantia sira-nia defeza no seguransa ba sira-nia populasaun sira.

Ita la mesak iha komunidade internasionál. Aleinde preokupasaun sira kona-ba seguransa, iha nível rejionál no globál, ne’ebé ita fahe no ne’ebé ita mós iha responsabilidade atu garante, ita halo parte iha organizasaun internasionál sira, ho ne’ebé ita halo kompromisu sira ne’ebé ita tenke kumpre.

Ita nia misaun inklui kapasidade atu responde no fó apoiu, iha situasaun emerjénsia ka krize ne’ebé kauza husi efeitu mudansa klimátika ka pandemia ba forsa seguransa no protesaun sivíl sira seluk no servisu ba populasaun sira.

Apoiu ba populasaun sivíl, buka atu hadi’ak sira-nia kondisaun bázika moris nian, integra iha orientasaun polítika Estadu nian, ne’e mós misaun ida ne’ebé ita tenke preparadu no kapasitadu.

Iha tinan ikus ne'e, ita hala'o ona asaun oioin ne'ebé tuir saida maka hatete ona iha leten. Ita partisipa tomak no apoia realizasaun eventu nasionál boot sira, ne’ebé ita destaka Sua Santidade Papa Francisco nia vizita, ita apoia instituisaun sira seluk iha apoiu ba populasaun ka iha apoiu ba implementasaun asaun sira ne’ebé ho objetivu atu hadi’a kondisaun moris. Ita hala’o ezersísiu oioin, internalmente no mós ho parseiru internasionál sira, ne’ebé tulun atu hasa’e kapasidade ita-nia rekursu umanu, maibé ne’ebé mós serve atu projeta imajen esterna F-FDTL nian no ita-nia rain nian. Ita partisipa beibeik iha enkontru no semináriu oioin ho nasaun sira ASEAN nian, hanesan partisipante ativu iha enkontru no ezersísiu sira iha ámbitu CPLP nian, ita hametin ita-nia kooperasaun bilaterál ho nasaun belun balun, sempre ho objetivu atu partisipa iha esforsu koletivu ba seguransa rejionál no globál.

Tanba razaun sira-ne’e hotu, ita konsidera situasaun iha área balun sei krítiku, hanesan ekipamentu oioin ne’ebé presiza atu iha, maske gradualmente, ne’ebé ita destaka meiu-naval sira ne’ebé garante kapasidade ba vijilánsia, kontrolu no inspesaun ba ita-nia espasu marítimu.

Infra-estrutura, ne’ebé aleinde presiza esforsu manutensaun ne’ebé boot, sei la sufisiente nafatin atu hadi’a kondisaun moris pesoál militár sira-nian, hanesan apoiu médiku no sosiál, hela-fatin no kondisaun saláriu.

Kona-ba kooperasaun internasionál, iha tinan ikus ne’e, ita kontinua asaun kooperasaun bilaterál ho nasaun oioin, ne’ebé balun hamutuk ho ita durante ita nia jornada tinan 24 (rua-nulu-resin-hat). Asaun sira ne’e halo posibilidade atu hametin kapasidade ita-nia rekursu umanu, partikularmente iha atividade formasaun nian, tantu iha Timor-Leste no mós iha rai-li’ur.

Nune’e, ita destaka iha-ne’e apoiu husi kooperasaun Portugál no ninia Forsa Armada, ne’ebé materializa iha formasaun elementu sira ba Autoridade Marítima, iha formasaun ba pesoál militár barak iha espesialidade Komandu, reforsu ba ensinu portugés, liuliu iha formasaun ba formadór lokál sira ne’ebé sei permite estensaun ba ensinu lian portugés ba komponente sira no ba pesoál militár barak liután no liuliu, ho satisfasaun boot mak ha’u destaka formasaun ba ofisiál na’in rua dahuluk ho grau lisensiatura iha siénsia militár, iha Infantaria no iha Administrasaun Militár, ne'ebé kompleta formasaun akadémika ezijente iha Akademia Militár iha Portugál. Kooperasaun sira seluk hanesan ho Austrália, Xina, Japaun, Estadus Unidus America, Brazil, Nova Zelandia, Indonesia, no seluk tan permite ona ita la’ós de’it atu hadi’a ita-nia rekursu umanu maibé mós atu hakmaan no hadi’a infraestrutura iha nível ekipamentu balun.

Internalmente, ita halo esforsu atu hakbesik ita nia Forsa Armada ba ita nia populasaun, liu husi kooperasaun sivíl-militár no asaun psikososiál, tanba ita fiar katak koezaun sosiál mós asosiadu ho kapitál sosiál - konjuntu ida husi valór étiku, morál no kulturál sira ne'ebé, hanesan forsa magnétika, mantein komunidade sira hamutuk iha tempu prosperidade ka adversidade estremu.

Ba Ofisiais, Sarjentus, no Soldadus iha F-FDTL,

Ita-nia instituisaun hetan respeitu husi populasaun, la’ós de’it tanba FALINTIL nia pasadu maibé mós tanba asaun pozitivu ne’ebé ita hala’o durante tinan hirak ikus ne’e.

Pesoál militár sira hetan observasaun loroloron ba sira ida-idak nia asaun no atuasaun afeta imajen instituisaun nian iha dalan pozitivu ka, liuliu, negativu. Dixiplina maka baze ba ita nia instituisaun, hamutuk ho Lealdade, Kamaradajen no fiar ba knaar no valór militár sira.

Ohin, militár balun sei hetan promosaun ka graduasaun. Aleinde valorizasaun pesoál, responsabilidade ne'ebé asosiadu ho pozisaun ida-idak maka tenke sai preokupasaun prinsipál ba pesoál militár sira ne'ebé hetan promosaun. Lidera mak influensia ema, lori ema atu hatene importansia husi asaun ba ema ida-idak nian hodi kumpri misaun no harii unidade. Lideransa ne’ebé di’ak hatudu liu husi ezemplu, respeitu ba subordinadu sira, ho komunikasaun klaru kona-ba objetivu sira ne’ebé atu alkansa.

Iha tinan kotuk ita haree ona realizasaun pozitivu barak tanba ita-boot sira hotu nia esforsu no kompromisu, dala barak ho sakrifísiu boot tebes. Susesu ne'ebé hetan ne'e ita-boot sira hotu nian. Valór no sasin ne’ebé FALINTIL gloriozu sira hatutan mai ita hetan onra hodi kumpre ho ezemplár, loron-loron, knaar militár no Valór sira FALINTIL-FDTL nian.

Lealdade ba povu, governu, komandante sira no maluk soldadu sira; Korajen hasoru adversidade no konviksaun morál ba ita-nia misaun. Inisiativa, iha ámbitu respeitu ba lei no orientasaun superiór sira, respeitu ba povu, kompañeiru sira, superiór no subordinadu sira.

Ha’u konklui hodi dehan katak servisus sentrais sira tenke tau iha atensaun ita-nia militar sira iha situasaun moras agravadu, atu nune’e bele aselera prosesu administrativu hodi atende di’ak liután. Alimentasaun iha kompleksu militár hotu-hotu tenke hadi'a atu asegura katak ita-nia militar sira sempre operasionál no disponivel ba knaar.

Ha’u hakarak konklui hodi dehan katak servisu sentrál sira tenke ho loloos konsidera ita-nia militar sira iha situasaun moras agravadu, atu nune’e bele aselera prosesu administrativu hodi atende sira di’ak liután. Alimentasaun sira iha kompleksu militár hotu-hotu tenke hadi'a atu asegura katak ita-nia militar sira sempre operasionál no disponivel ba knaar.

Ha’u apela ba komandante sira atu dezenvolve asaun komandu no kontrola atu nune’e ita-nia soldadu sira komporta ho loloos iha sosiedade atu hetan respeitu.

Obrigado barak ba ita boot sira hotu nia atensaun!

Média F-FDTL.

 

 

 

 

 

Kontaktu Ami

Ave. Nicolao Lobato, Fatuhada
Comoro, Dili, Timor-Leste

Tel: +670 78156312
Email: info@fdtl.mil.tl