Diskursu Xefe Estadu Maior Jenerál FALINTIL-Forsa Defeza Timor-Leste, Tenente Jenerál Falur Rate Laek
SESSÃO SOLENE DE ENCERRAMENTO E ABERTURA DO ANO LETIVO 2024/2025 E 2025/2026 DO IDN
Kuartel Jenerál , 20 Marsu 2025.
- Excelência Ministro da Defesa, Contra-Almirante Donaciano do Rosário Costa Gomes, Professor Doutor;
- Excelências Membros do Governo aqui presentes;
- Excelência Diretor Interino do Instituto de Defesa Nacional e sua respectiva direção e chefias;
- Excelências Oficiais Generais e Oficiais Superiores das F-FDTL e da PNTL;
- Excelências dirigentes máximos do Ministério da Defesa e dos Ministérios relevantes das instituições do Estado aqui representadas,
- Caros graduados da 3ª Edição do Curso Estado-Maior Conjunto e Integrado (CEMCI) e da 1ª Edição do Curso de Capitão de Porto (CCP);
- Caros alunos da 4ª Edição do CEMCI;
- Distintos Convidados;
- Minhas senhoras e meus senhores.
Ohin hanesan loron orgullu no signifikadu boot ba PNTL, F-FDTL no funsionáriu públiku sivil sira hotu ne'ebé frekuenta kursu iha IDN, tanba konklui ona Edisaun ba da-tolu Kursu Estadu Maior Konjuntu no Integradu, nune e mos Edisaun dahuluk ba Kursu Kapitaun Portu. Ha'u nia felisitasaun no parabéns ba ita boot sira hotu. Iha ambiente solene serimónia enseramentu nian ne'e, ita mós halibur hamutuk hodi fó benvindu ba tinan akadémiku foun 2025-2026 Edisaun ba dala-haat Kursu Estadu Maiór Konjuntu no Integradu. Ida-ne'e la'ós de'it marku ida ne'ebé inísiu ba jornada foun aprendizajen, maibé mós tempu atu reflete kona-ba realizasaun sira iha pasadu no estabelese objetivu foun sira.
Iha institutu militár no defeza sira iha mundu tomak, Kursu Komandu no Estadu-Maiór reprezenta pontu aas husi kursu sira lideransa no jestaun nian. Iha sentidu ida-ne'e, tema rua ne'e sei orienta ha'u nia observasaun ohin dadeer. Lideransa ne'e arte ida, ho nune'e, bele aprende hanesan arte sira seluk. Ita bele halo análize, lideransa militár la'ós inerente; bazeia ba dezenvolvimentu karakteristika personalidade individuál по komprensaun no aplikasaun prinsipiu no tékniku lideransa ne'ebé sólidu.
Arte lideransa militár nian bele aprende, dezenvolve, no pratika ho grau oioin husi ema ne'ebé iha motivasaun loloos ne'ebé iha abilidade mental, fiziku no integridade morál. Dezenvolvimentu arte ida-ne'e maka prosesu ida ne'ebé kontinua.
Objetivu ikus husi lideransa militár maka realizasaun susesu husi misaun. Lideransa loloos permite kumpre misaun ho gastu minimu rekursu no tempu ho armonia másimu entre objetivu sira grupu ka unidade nian, nesesidade no objetivu individuál sira. Nune'e, dezenvolvimentu no manutensaun ba organizasaun ida neʼebé efetivu, profisionál, dixiplinadu ho morál aas no espritu mak fundamental ba objetivu ida-ne'e.
Iha kontestu F-FDTL nian, partikularmente iha faze prosesu konstrusaun Estadu-Nasaun, tranzisaun lideransa nian iha modernizasaun estrutura Komandu ne'e fundamentál ba konkretizasaun objetivu sira Seguransa no Defeza Timor-Leste nian, proporsiona orientasaun klara ba kondusaun asuntu sira ita-nia Forsa Armada nian.
Hanesan ita boot sira hotu hatene, ha'u-nia konseitu lideransa ba F-FDTL mak atu kria Forsas Armadas ne'ebé profisionál, foka ba rekursus umanus, ne'ebé iha kapasidade atu kumpre sira-nia responsabilidade konstitusionál iha ambiente konjuntu no kolaborativu, nune'e mós moderniza ninia estrutura, meius no infraestrutura militares.
Enkuantu prinsipiu sira husi ha'u nia konseitu lideransa nian ankora iha pilar tolu, ne'ebé maka sentradu iha ema, fó prioridade ba bem-estar militares, aprofunda unidade no kolaborasaun interajénsia sira, nune'e mós kooperasaun multinasionál, maibe mós bazeia ba faktu katak lideransa husi ita-nia Forsa Armada sira tenke transmite integridade, forsa iha karákter, aten-barani no determinasaun.
Tanba ne'e, importante tebes atu ofisiál sira aprende no konsentra ba valór sira ne'ebé temi ona iha nivel hotu-hotu atu nune'e bele asegura katak ofisiál sira atinji profisionalizmu ne'ebé maka Forsa Armada modernu ida hakarak.
Ida-ne'e presiza reorientasaun, administrasaun ne'ebé loos no hadi'a bem-estar militár, entre sira seluk. Tanba ne'e, formasaun ne'ebé la'o ho objetivu atu atinji objetivu sira-ne'e kontinua sai vital. Ita boot sira hanesan futuru líder, tenke hatudu ezemplu, tane aas integridade, dixiplina no korajen, hodi hatutan katak lideransa maka kona-ba servisu, sakrifisiu no inspira ema seluk.
Panorama seguransa no defeza nian iha ita-nia rejiaun evolui maka'as, nune'e presiza inovasaun, teknolojia no hadi'a abilidade sira. Laiha servisu ka ajensia ida maka bele hasoru dezafiu sira mesak. Kolaborasaun entre servisu no ajénsia sira esensiál. Hametin parseria sira ho instituisaun sira ho misaun ne'ebé partilhada, hanesan iha Sistema Integradu Seguransa Nasionál, mós krusiál ba susesu.
Molok atu hakotu ha'u-nia intervensaun, saudasaun espesiál ida ba diresaun IDN nian ba sira-nia esforsu inkansável hodi halo Institutu ida-ne'e sai sentru ba pensamentu estratéjiku. Dalan ida ne'ebé naruk no todan dezde nia kriasaun iha 2010, maibé ita boot sira prova ona exelénsia husi Institutu ida-ne'e ne'ebé, aleinde fornese oportunidade sira ba ensinu no peskiza, estabelese beibeik ponte sira no parseria estratéjiku sira ho universidade estranjeiru sira seluk.
IDN efetivamente hatene ona oinsá atu adapta ba projetu ne'ebé ita hakarak ba ita-nia rain no la'o liután ho inovasaun, profisionalizmu no kualidade, ne'ebé signifika katak Institutu ne'e iha vizaun no misaun ne'ebé klaru atu sai Institutu Superiór Defeza Nasionál ba ita-nia nasaun. Ba dirijente sira husi estrutura IDN no korpu dosénsia, kontinua ho dezempeñu ne'ebé di'ak atu nune'e Institutu ne'e hetan rekoñesimentu no akreditasaun hodi hakat ba nivel tuir mai, hanesan prevee ona iha Diretiva Ministeriál ba Planeamentu Defeza Militár (DMPDM).
Graduadu sira iha ne'e sei hala'o knaar lideransa nian, ho énfaze espesial iha funsionamentu ba Sistema Autoridade Marítima Nasionál nian - kolokasaun Kapitaun Portu nian iha Dili no nia adjuntu iha Tibar. Neineik maibé ho serteza, ita serbisu atu asegura Autoridade Estadu nian iha áreas juridisaun nasionál nu'udar nasaun independente no soberanu ida.
Dala ida tan, parabéns ba ita boot sira hotu! Ha'u hein kontribuisaun sira ne'ebé ita-boot sira ida-idak sei halo bainhira fila ba komponente no unidade sira.
Obrigado barak ba ita boot sira hotu nia atensaun!